oleme umbes tunni. Sõit jätkub Pyhatunturi Rahvusparki ning Lampivaara ametüstikaevanduse juurde. Soovijatel võimalus umbes 5-6 km jalgsiretke järel Pyha-Luosto mägitundrasse otsida- kaevandada (ettevalmistatud-lõhatud materjaliga kaetud nõlval) omale õnnekalliskive või külastada vastavat muuseumi ja suveniiripoodi. Õhtupoole külastame Euroopa ainsat Tankavaara kullamuuseumi Golden Worldi, kus saab näha ülevaadet nii kogu maailma (20 eri riigi) kullakaevandustest ja suurimatest leitud kullapaladest (koopiad) kui ka kohalikest leiukohtadest, kus on toimunud nii Soome kui Maailmameistrivõistlused kullauhtmises. Võimalus on proovida ka ise kullaliivast omale suveniiriks mõni tera kulda välja uhta, mis on tavaliselt paljudel ka õnnestunud. Õhtul suundume öömajale läbi Inari linna, mis asub samanimelise Soome suurima järve kaldal. Väike peatus järve kaldal. Öömaja puhkemajakestes.3.päev Hommikul suundume Norra Karasjoki linna
majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu. Suur-Zimbabwe varustas rannikul paiknevaid asulaid ka tinast, vasest ja rauast esemetega. Tõenäoliselt oli selle linna valitsejal piisavalt võimu, et nõuda piirkonna väikematelt pealikutelt tribuuti kaupades makstavaid makse. Kui esimesed uurijad oletasid, et suure ringmüüri ehitistes võidi sulatada kulda, siis nüüd arvatakse, et see oli kuninga
Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on
Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes – 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on
Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. 6 "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." 3.2 Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde-