1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole nii lihtne, kuid on see eest võimsam. Nagu teada, ei sõltu kuld ühestki teisest finantsvarast, sealhulgas võlakirjad, aktsiad või valuutad. Kui teistelt finantsvaradelt oodatavad kasumid on väikesed, tasub igal juhul kullasse investeerida. Aga kuna kuld ei sõltu teistest finantsvaradest, võib selle hind ka koos nendega tõusta. Just nende omaduste tõttu peetakse kulda tugevaks finantskindlustuse vormiks. (Kosares 2007, 62)
rahavahetaja lauda, tooli või rahalaegast, kus vahetusraha hoiti. Krediteerimise, pangavekslite (-tähtede) emiteerimise ja sularahata arvelduste sooritamise tõttu muutusid pangad kollektiivsetest hoiuseifidest ajapikku üha enam arveldusvahendeid tootvateks, ümberjaotavateks ja transportivateks rahaasutusteks. Seda, et pangad hakkasid ise raha emiteerima võiks pidada teiseks revolutsiooniks panganduse arengus. Seega ei sõltunud pank enam kullakaevanduste võimsusest ega riigi rahapaja toodangust, vaid hakkas ise oma varasid ja ringluses olevat rahamassi kasvatama. (Ivanova 1998: 5-18) Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal olulistes kaubanduslinnades ziiropanku, mis arveldasid sularahata. Kuivõrd keskaja transpordiolud ja poliitiline olukord oli selliste pankade tekkimine möödapääsmatu. Ziiropankades tekitati pangaraha järgmiselt, pangale loovutati väärismetalli või
püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca historica"ehk "Ajalooline raamatukogu" loomisele , suurteos koosnes 40 raamatust Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse
¤preestrite aususesse usuti (usaldus), ¤ usutegelaste seas oli levinud ka kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja omandisuhteid kirja panna. Hiljem kujunes ta kõrvaltegevusest elukutseks ehk äriks omaette. Kui panku tekkis palju siis ei olnud enam mõtet raha füüsiliselt ühest pangast teise viia, vaid hakati teostama sularahata arveldusi (pangad hakkasid ise ka raha looma). Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid.
Kui ei suudaks mõõta ringluses olevat rahahulka ning selle dünaamikat, siis on suhteliselt keeruline teostada rahapoliitikat ning seetõttu hinnata ka võimalikke tagajärgi. Kui raha oli seotud kullaga, ei olnud rahahulga mõõtmine keeruline, sest raha oli ringluses enam-vähem samapalju kui riigis oli kulda. Kuna aga ringluses olev kullahulk ei allunud riigikontrollile, siis on võimatu rääkida ka selle aja toimivast rahapoliitikast ja rahapakkumisest. Põhjuseks on uute kullakaevanduste tekkimine ja kulla täiendav juurdevool riiki. Kui kaupraha asendub paberrahaga, millele peagi lisanduvad rahaalternatiivid, siis muutub asi rahamõõtmine komplitseeritumaks. Põhjuseks on see et mitmeid rahaalternatiive on võimalik väga kiiresti rahaks vahetada, see aga muudab piiri raha ja rahaasendajate vahel suhteliselt olematuks. Pärisrahast eristab alternatiivraha peamiselt see, et teda ei saa kasutada üldise maksevahendina. Raha mõõtmiseks on rakendatud
annaabi.ee 
