maailma kullast, mis kunagi kaevatud. Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas. Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine nii on ka kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut, sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks. Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal. Graafikul on 30 aasta 1 untsi kulla hind eurodes, sisse on arvestatud ka inflatsioon.
vahetati varsti välja tugevama osmiumi-iriidiumi sulami vastu. Kuna roodium on happe- ja kuumuskindel, kasutatakse teda aparaatide jms valmistamiseks (näiteks roodiumtiiglid on püsivad vesinikfluoriidhappe suhtes, roodiumi ja plaattina sulam on termopaarimaterjal) ning ka katalüsaatorina, roodiumi kolloidlahust kasutatakse gripihaiguste raviks. Roodium kujutab endast kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette
hoiul 3 % kogu maailma kullast, mis kunagi kaevatud. Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas. Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine - nii on ka kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut, sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks. Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal. Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast
oli ligi 800g ja see maksis tollal peaaegu 3000 dollarit. Kuld juhib soojust paremini ja ühtlasemalt kui raud või alumiinium ning on keemiliselt püsiv ega riku toidu maitset. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 29) Kullahind Kulla hind tõuseb päeva või isegi mõne tunnijooksul mõeldamatult kõrgele, siis palavik vaibub ja hinnad langevad veidi, kuid mitte enam algtasemele, millelt hinna tõus algas. Möödub mõni aeg ja algab uus palavikuhoog, mis tõstab kullahinna jälle kõrgemale. 1971. a. augustis maksis unts kulda maailmaturul 35 dollarit, 1972. a. 64 dollarit, 1973. a. novembris 100 dollarit, 1987. a. augustis 205 dollarit, 1979. a. detsembris 528 dollarit ja 1980. a. jaanuaris 634 dollarit. Niisiis, kui 1971. a. maksis üks gramm kulda 1,1 dollarid, siis 1980. a. juba 20,4 dollarit, seega üheksa aasta jooksul enam kui 18-kordne hinnatõus! Kulla hinna tõusul on kapitalimaailmas palju põhjusi, alates inflatsioonist ja energiakriisist ning
islami usku, kohalik rahvas kõneles aga araabia mõjutustega bantu keelt, mida nimetati rannikukeeleks ehk suahiili keeleks. Sellest on tulnud ka nimetus suahiili linnad. Antud linnad polnud tegelikult osa Aafrika tsivilisatsioonidest sest tegemist oli väga tugevate araabia kultuurimõjudega. Kaubalinnades oli monarhia, mida piirasid nõukogud. Kaubalinnad eksisteerisid seal kuni portugallaste tulekuni. Kaubalinnade languse tõi kaasa ühelt poolt kullahinna langus (Ameerika kuld) ja teiselt poolt portugallaste tekitatud kaos vanades India ookeani kaubandussuhetes). Lõuna-Aafrikas kujunesid samuti riigid, mis olid osa kaubandusahelast. 11.-13. sajand oli seal juhtiv Magangubwe, 13.-15. sajandil Zimbabwe (ilmselt), 16. sajandil Mupata riik (kaubandussuhted portugallastega), milles kuningavõim oli äärmuseni ritualiseeritud. Kuninga tiitel oli mnewemupata (uurija religioossete saladuste tundja). Ühe rituaalina tuli teda matkida.
annaabi.ee 
