° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp
Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nimetatakse seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad on maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraine'i ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus
nn ideaalmaastikke. Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid naile on koondunud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ke meeleline värskus. Claude Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraini ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. 25 Barokk skulptuur Barokkskulptuuri kuulsaim meister oli Lorenzo Bernini
karjused oma loomadega. Poussin on tähtis kui nn ideaalmaastikumaali looja. Sellised maastikud ei kujuta ühtki konkreetset lõiku loodusest, vaid pildile on koondatud põnevaid, sageli võõramaiseid maastikudetaile: kõrgeid mägesid, hiiglaslikke puid, uhkeid losse või antiikehitiste varemeid jne. Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissidetaoliste massidena puud, varemed jms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Nende kunstnike maalide kaudu leiti uus ilutunnetus maastikus ning hakati lausa kopeerima maalil kujutatut tõelisesse maastikku. 3. Populaarne oli ka arheoloogia - metsistunud pargid, igasugused varemed jms. Siin kerkisid esile Hiina maastikukooli mõjud. Hiina aedadel on otsene mõju inglise parkidele (Chambersi teosed)