kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Galeega on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik. Eestis esmalt söödakultuurina sisse toodud ja aretatud, on ta muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks invasiivseks võõrliigiks.
MIS LILL ON PILDIL?................. RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE? LOENDA! MITU LILLE ON PILDIL? VASTUS........................ RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD JNE.) 1.7 Kuldvits Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas. · Huvitav on see, et kuldvitsa on ühes kohas kutsutud naestepunaks, teisal aga hoopis meestepunaks. Kuna naistepuna on hoopis üks teine ravimtaim, siis peaks meestepuna sobilikum olema
kõigil nahahaiguste küüsis vaevlevatel inimestel puhkusele sõita Iisraeli Surnumere äärde, kus on selleks hea kliima. Hästi mõjub ka mõõdukas päikese võtmine, taimsete õlide kasutamine nagu nt: jojoba, teepuuõli, njaouli ja palmaroos. Joonis 3. Pärilik nahahaigus psoriaas 2.3 Nahapõletike taimeravi Eelpool kirjeldatud nahapõletikke ravitakse veel hariliku aaloe, takja, hariliku saialille, kuningakepi, hariliku seebilille, hariliku kuldvitsa, aasristiku ja sidruni- melissiga. Omal kohal on siis kompressid vastavate taimedega ja ravimtaimeteed, mis soodustavad põletiku taandumist seedeelundites. Saialill (Calendulaofficinalis) - Maksa ja sapi rohi, parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid. Rahvameditsiinis peetakse ka "vere puhastajaks" ja uriinieritust lisavaks. Antiseptiline, hea nahahaiguste ja haavandite ravis, kuna rahustab, desinfit- seerib ja parandab naha kudesid
roosepruunid. Emakasuudmeid 3, õitseb mai esimesel poolel, viljub juunis. Praktilist tähsust ei oma. KULDVITS Solidago virgaurea nime päritolust: solidare kindlustama, tervendama (vanasti kasutati taime ravivahendina); virga vits, peenike oks, aureus kuld- kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu- liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks
annaabi.ee 
