· 1. november kõigi pühakute päev · 8. detsember Neitsi Maria patuta eostamise suurpüha · 25. detsember jõulupüha · 26. detsember püha Stefanuse päev Kasutatud kirjandus Dean Foster "Euroopa riikide etikett ja tavad", Ersen 2002 Maaja Kallast "Käitumise kuldvara seltskonnas Click icon to riietus ja suhtlemine", Aed 2006 add picture Pildid google.com Grazie! Arrivederci!
vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata: pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal. Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale.
Sõjaväelastele kehtib oma vastav määrustik. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. M. Lukas, Protokoll ja etikett, 2000, 289-317 (lisa 4). 2. L. Soe (koostanud), Head kombed kõikjal, 1996, lk 206-223. 3. M. Kallast, Käitumise kuldvara – riietus ja suhtlemine, 1996, lk 3-12, 18-29, 32-80. 4. M. Kallast, Oh ajad, oh kombed, 1995, 81-102. 5. http://www.sekretar.ee/ 6. http://www.diplomaat.ee/ 7. http://salocenter.ee/ (lisa 1-3) 8. Riietus, Anna 2000, nr 11.
Algul oli noorsoo meelsus opositsiooniline ja rahvuslik, kuid 1905. aasta lähenedes muutus õpilaste meelsus sotsialistlik-radikaalseks. Samal ajal tekkis selliseid illegaalseid õpilasringe ka muja: Tartus, Tallinnas, Kuressaares, Paides ja mujal, ning algas uue ajajärgu kuulutamine eesti kultuuri arengus ja ajaloos. Vana Lorenzsonn kirjutas ikka veel ''Perno Postimehes'', et Vene keiser valitsevat jumala asemikuna maapeal. A. Grenzein seletas, et Vene keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''. Usk Vene tsaaridesse ja Venemaa vägevusse säilis teatud osas haritlastesja rahvas kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli väike, möödunud sajandi lõpust on teada terve rida nimekategi meeste kurtmisi, mis ennustavad eesti rahvale kadu. Uue ajajärgu kuulutajaiks said aga need, kellest seda kõige vähem oodati - noored 1905
Kuigi nii Truffaut’ kui Godardi teine film ei olnud nii edukas, jätkasid nad filmikeelega eksperimenteerimist ka järgnevatel aastatel, luues selliseid klassikuid nagu „Jules et Jim“ (Truffaut, 1961), „Le 9 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis mépris“ (Godard, 1963) ja „Bande à part“ (Godard, 1964). Uue laine kuldvara hulka kuulub kindlasti ka Agnès Varda „Cléo de 5 à 7“ (1962) ja Claude Chabroli „Les bonnes femmes“ (1960). 1960ndate teisel poolel võis tajuda juurte juurest eemale triivimist nii Truffaut’ kui Chabroli loomingus ning ka Godard muutus oma vaadetes poliitilisemaks. Suurem killustumine leidis aset pärast 1968. aasta sündmusi, mil tõsteti mässu Henri Langlois’ Cinémathèque’i juhtpositsioonilt vallandamise vastu,
annaabi.ee 
