Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Mõned üksikud jäävad meile talvituma. Ta on segutoiduline, loomadest sööb ta putukaid, teosi, usse ja taimedest seemneid, marju ja taimepungasi. Enamik kuldnokkad pesitsevad inimese tehtud kastides mis on 15 meetri kõrgusel. Munasi hauduvad isa ja ema vaheldumisi. Pojad on lennuvõimelised 3 nädalal. Nende eluiga kestab 2 aastat looduses ja 20 aastat vangistuses. Nende vaenlased on kakulised ja kullilised, poegadele on ohlikud oravad ja varesed. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all.
oktoobrini. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on kuldnoka elu karm ja sellepärast küünib ta eluiga vaevalt 2 aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. Kuldnokk on looduskaitse all.
Juba juuni algul võivad Eestis tagasirändel olla mittepesitsevad linnud ja liigid, kelle emaslinnud kohe pärast munemist lahkuvad, näiteks kiivitaja, suurkoovitaja, pardid jt. Juunis ja juulis rändavad ära paljud meil pesitsevad linnud, näiteks mustkärbsenäpp, mets-lehelind jt. Juulis toimub ka kahlajate läbiränne. Augusti lõpuks on läinud suur osa kaugrändureid. Leidub ka linde, kes teistest hiljem lahkuvad. Näiteks suitsupääsukesi ja toonekurgi võib näha isegi oktoobris, kuldnokki suisa lume tulekuni. Linnud armastavad rännata ilusa ilma ja nõrga taganttuulega. . Vihma, tugeva tuule ja uduga ränne peatub ning sel ajal linnud puhkavad ja toituvad. Kevaditi on hästi jälgitavad lindude rändelained. Kui edela- või lõunatuul toob Eestisse eriti sooja ja päikselise ilma, näeme lindude massilist saabumist. Kui ilm on ühtlane, saabuvad ka linnud ühtlasemalt. 8
Pesitseb paaridena. On päevase eluviisiga. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud talvituvad ka meil. Sööb nii loomset kui ka taimset toitu. Pesitsusajal on loomtoiduline. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Haudeperiood 13 kuni 15 päeva. Mõnikord pesitsevad suve jooksul kaks korda. Looduses eluiga 2 aastat, vangistuses elanud 20 aasta vanuseks. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel. Pole looduskaitse all. Hallrästas ehk paskrästas: Eestis harilik haudelind. Eestis pesitsevad 100 kuni 200 tuhat paari. On liikuv ja seltsinguline lind. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Üksikud võivad talvituda ka meil. Sügisel on põhitoiduks marjad. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid
kogunevad nii noor. kui ka vanalinnud ühistesse parvedesse. Sel ajal meelitavad sobivad ööbimispaigad linde kokku isegi 50 km kauguselt ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest hiigelparved. KeskEuroopas on niimoodi parve kogunenud isegi üle miljoni linnu. Hommikul lahkuvad kuldnokad ööbimiskohast mitte ühekorraga, aga nagu kokkulepitud järjekorra alusel kindla intervalliga. Pereelu. Suur osa kuldnokki pesitseb inimese poolt paigaldatud pesakastides, ülejäänud puutüvedes asuvates õõnsustes.Momendist, kui emaslind nõustub paarituma, algab ühine pesaehitus. Munetud 47 muna hauvad mõlemad vanalinnud. Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju. Arvukus
Rootsi sõda Rootsi, Daani ja Vene kuningas sellel mäel Eestimaa kohta lepingu teinud. Pärnumaal vähemalt räägib rahvasuu ,,põhjanaelast", selle nimega maailma tuleviku vägevat põhjariiki ära tähendades, kes kõige maailma enese alla heidab. Ühtlasi seletatakse seda põhjanaela Rootsi riigiks. Vana rahvas räägib veel, me olla ,,Rootsi vangid" Venemaal ja et Rootsi kirikutes iga pühapäev meie vabastamise eest Jumalat palutakse. Mitmes kohas Eestis nimetatakse kuldnokki roots-varblasteks. Taevas näitab rahvas Rootsi hobu, Rootsi oda, Rootsi varrast. Wiedemann seletab esimest Gestirn des kleinen Bären, kaht viimast aga Gürtel im Gestirn des Orion. Taimeriigis esinevad Rootsi punad = Hypericum L. Kaubanduse alal tuntakse Rootsi riiet, riiet, mis tugev ja vastupanev. Vist toodi riiet vanemal ajal Rootsist; uuemal ajal vähemalt valmistatakse seda riiet Soomes, kust teda meie maale tuuakse. Laialt tarvitab rahvas kõnekäändu: Roots roal
Ränne Rändlind. Saabub juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lõpuni. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvitama. Toitumine Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Pesitsemine Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese poolt pandud pesakastides, ning puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4...7 muna. 26Metsvint Fringilla coelebs Metsvint on väljaspool pesitsusaega seltsiv linnuke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind.
Kuldnokka leidub rohkem linnaäärsetes paikades. Seal on piisvalt puid ja põõsaid, kuid pole liiga taimerohke. Tavaliselt lendab ringi ja ja otsib toitu madala taimestikuga kohtades. Nii nagu ka teisi linde on teda rohkem näha hommikusel või hilislõunasel ajal ehk toidu otsimise ajal. Saabub veebruari lõpus või märtsi alguses. Massiline äraränne algab juba juulis, kuid viimaseid isendeid kohatakse veel detsembri lõpuski. Mõnel aastal jääb Eestisse talvituma sadu kuldnokki. Sööb nii loomset kui taimset toitu. Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib laia avamaastikku. (Linnumääraja, 2015) Pilt 24. Kuldnokk (Sturnus vulgaris), (Autor: Remo Savisaar), 2014 . 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae) 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone) Minu vaatluse põhjal võiks hallvares olla halli kerega. Pea, tiivad ja saba on musta värvi. Nokk
Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on kuldnoka elu karm ja sellepärast küünib ta eluiga vaevalt 2 aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. (lisa 15. pilt kuldnokast). Kägu Kägu tunneb ilmselt küll iga inimene, kes on kevadeti natukenegi Eesti looduses viibinud. Kes ei oleks küll kuulunud tema kukkumist? "Kuku-kuku" häälitsuse järgi on talle ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi pandud: kukulind, metsakukk jt. Samas tuleb mainida, et kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta oma väljavalitud
annaabi.ee 
