Veel musträstast pesa üsna madalale põõsasse või tihedale noorele puule, kännule, haohunnikusse, Musträstas on väga sarnane kuldnokaka. puuriita jm. Eristada saab selle järgi, et ta on üleni must kollase nokaga, kuldnokal on aga kehal valkjad või pruunikad tähnid. Musträstas on Rootsi rahvuslind. Tema eluiga on 2-4 a. ning maapinnal
sarnasusele mitmete teiste lindudega: jõeköster ja jõe- õpetaja (vesipapi nimed), siplasekukk (musträhn), kuldnokk jne. Välimuse järgi on teda aga lihtne kõigist teistest eristada. Nimelt on musträstas tõesti üleni süsimust ning kontrastselt paistab kaugele kuldkollane nokk. Mingeid teist värvi rohkeid tähne, nagu kuldnokal on, temal pole. 6. Rähn. Suur-kirjurähn on ilmselt kõige enam tuntud rähniliik. Ta on ilusa kirju sulestikuga lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal. Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse sisse lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik ning teravatipuline saba, mis on puutüvel
Eestis pesitseb 150250 tuhat paari, Euroopas 4082 miljonit paari. Kuldnokk Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis, harvemini veebruaris. Äraminek algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Üksikud linnud võivad ka talvituda. Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk Aasias (v.a. kõrbealad). Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt Hollandis ja Belgias. Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane. Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid. Kuldnokk on osav jäljendaja võib ülitäpselt matkida teiste
must triip. Saba on ühevärviline, valmimas, ja naasevad tuhm hallikas päranipuala ja tiival mõne nädala pärast. Koduvarblane Värvulised kitsas valge vööt. Põldvarblane Kuldnokka laul koosneb jäljendatud Kuldnokal on must metalse läikega Hoonete ligidal, eriti kui häälitsustest ja helidest. Lisaks teiste sulestik, mis seljal ja rinnal üle sinna on kuldnokkade lindude laulujuppidele ja külvatud väikeste valgete tähnidega. jaoks pesakaste häälitsustele võib ta oma laulu pista Tiibade hoosulgede välisservad on riputatud. Madala
järglaste arvu tõsta teisel viisil - nad munevad oma mune liigikaaslaste pesadesse, sisuliselt parasiteerides teiste sigimispaaride vanemliku pingutuse arvel. Näiteks sisaldab erinevail kuldnoka asurkondadel 5-46% pesadest teiste emaste poolt sinna munetud mune, suitsupääsukesel 3-31%. Mõnede liikide, näiteks ameerika kaljupääsukese Petrochelidon pyrrhonota emased isegi tõstavad munetud mune oma pesast ümber teistesse pesadesse. Muide, ka kuldnokal leitakse tihti mahakukkunud mune. Varem arvati, et sellistel puhkudel ei ole emane jõudnud küllalt kiiresti pessa munele lennata, tegelikult võivad need olla hoopis noka vahelt maha kukkunud munad. Erinevad paarumissüsteemid ühe liigi piires Ühe liigi piires võib esineda isegi erinevaid sotsiaalseid paarumissüsteeme. Näiteks võsaraadil kopuleerub isane mõnikord ühe sigimishooaja jooksul kahe emasega, kes kumbki hooldab üht tema kahest pesakonnast (polügüünia)
kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. ja oma vanade kohtade juures puude 3