76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82
Avastamisrõõm Oli ilus suvepäev. Vaatasin aknast välja kaugele mäekingule, mille kohal hommikupäike tungis läbi udu ja kuldas vaikselt rohumaad ning taamal voolas paljude vahelt jõgi. Avasin akna. Linnud laulsid. Teadsin, et esimene hommik siin, Taanimaal, on meeldejääv. Õue minnes ei paistnud päike isegi veel puudelatvadeni, ehkki taevas oli juba virsikuvärvi. Koht,kus ma viibisin, asus orus ning ümberringi olid jõukad majad. Kõige enam vapustas mind maja või isegi mõis, mis asus meie ööbimispaiga kõrval. Seda mõisa ümbritsesid väärikad taimed
Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see
stukitöökojas. Kohalik tislermeister A.P.Paul, kes juba 1772.aastast alates oli linna kodanik tegi aknaraamid, uksetahvlid, mudellauad fassaadikaunistuste jaoks ning platsipoolse suure,kahe poolega paraadukse. Treitud puitdetailid- torni 4 vaasi ja tornilaterna balustrid- valmistas treialmeister H.W.Möhlberg. ehitusel töötasid kaasa kõik linna tuntuimad käsitöölised: klaasijad, pottsepad, maalrid ja metallimeistrid, kokku umbes 30 inimest. Vöötegijameister N.W.Braunschweig kuldas tornivarda tipus asetseva tähe, tuulelipu ja kuuli, kulutades selleks 70 hollandi kuldtukatit. (Raid, 1981) Hoone ehitati haavapuust parvele, ka parve joonise tegi hoone arhitekt. Soise pinnasega linnas ehitati majad traditsiooniliselt nii. Varaklassitsistliku raekoja ja platsi suhe on vastastikku aupaklik. Sümmeetrilise fassaadi, sihvaka barokse kellatorni ning seda rahulikult tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju
» «Jah, oli üks koht Pühast Augustinusest, mille suhtes meie arvamused erinesid,» ütles gaskoonlane. «See on ilmselt tark mees,» pomises Athos endamisi. «Nüüd, mu härrad, kus te olete kõik kokku kogunenud, lubage, et ma teie ees vabandan.» Sõna juures «vabandan» tõmbus Athose laup pilve, põlglik naeratus libises Porthose huulile ja Aramis raputas vastuseks pead. «Teie ei mõista mind, härrad.» ütles d'Artagnan pead tõstes. Ta näol mängles sel hetkel päikesekiir, mis kuldas üle ta peened ja julged näojooned. «Ma palun teilt vabandust seks puhuks, kui ma ei saa tasuda oma võlga kõigile kolmele. Härra Athosel on õigus mind taopa esimesena, mis vähendab tunduvalt minu võlakohustuse Täärtust teie suhtes, härra Porthos, ja teie suhtes, härra 57 Aramis, muudab ta selle väärtuse nulliks. Niisiis, härrad, kordan ma teile, ma palun vabandust, aga ainult selle eest... ja nüüd, tähelepanu!» Neid sõnu lausudes tõmbas
mehe silmist õiget otsust otsides. «Olen jah vihane,» turtsus Villu. «Ega ma koer ole, et mind malakaga uksest välja aetakse.» «Ara pahanda, Villu,» palus Mai. «Ega ema nii kuri ole, kui ta näitab. aata, kui sa teinekord jälle tuled, siis on ta seda lahkem.» «Enam ma ei tule.» «Ei tule?» 144 «Mitte jalaga.» «Siis oled sa ikka tõesti vihane?» «Olen jah.» «Kas minu peale ka?» «Ei, sinu peale ei ole, aga . . . ma ei tea, kuldas ma pean ütlema . . . sa ei ole mulle praegu mitte nõnda armas kui muidu. Vaata, sa oled täiesti oma ema nägu, ja see paneb mind mõtlema. Kui ma täna tema kurja nägu nägin ja ta alatut mõnamist kuulasin, tuli mulle see kentsakas mõte, nagu oleksid sina ise see olnud, nagu võiksid sina ka niisuguseis saada. Tont teid, naisi, teab! Ma ehmatasin isegi ara, nii et süda valutama hakkas. Praegugi valutab, ja pea on kurbi mõtteid täis
saagiks pidada, kuid ta teadis, et seda hakatakse hoolikalt otsima ja et see võib lõppeda nende avastamisega. Seepärast astus ta kaldale ja sammus metsa. Siin istus ta maha ja puhkas tükk aega, võideldes aeg-ajalt pealetikkuva unega, ja jätkas siis väsinult teekonda laagri poole. Öö lähenes lõpule. Kui ta saare köhale jõudis, oli päev juba köitnud. Ta puhkas jälle, kuni päike oli üsna kõrgel ja kuldas oma hiilgusega suurt jõge, siis sukeldus ta vette. Veidi hiljem peatus ta veest nõretades laagri sissekäigul ja kuulis Joe'd ütlevat: «Ei, Tom on ustav poiss, Huck, ja tuleb tagasi. Ta ei jookse ara. Ta teab, et see oleks aut u tegu mereröövli seisukohalt, ja Tom on liiga uhke niisuguseks asjaks. Tal on midagi teoksil. Huvitav, mis nimelt.» «Igatahes need asjad on meie, eks ole?» «Peaaegu, kuid mitte vee! praegu, Huck. Kirjas on. öeldud, et nad on meie, kui ta
annaabi.ee 
