................................................................. 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...................................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14
Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure- ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne. Kaudseid rakendusi Nõukogude liidus võeti kasutusele rida täiendavaid abinõusid, mida põhjendati marksistliku ideoloogiaga, retoorika ja demagoogiaga. Terror kui proletariaadi diktatuur, klassivõitlus, võitlus kontrrevolutsiooniga, rahvavaenlastega, rahvusvahelise imperialismiga jne. Talumajapidamiste likvideerimine kui klassivõitlus kulakutega ja sotsialistlik kollektiviseerimine. Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine kui sotsialistlik demokraatia. Ühe partei võim kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine. Käsumajandus kui sotsialistlik plaanimajandus. Uusi ilminguid Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati. Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel.
Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline. - Proosat iseloomustab Hans Leberechti „Valgus Koordis“ – kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Seal on toodud uue ja vana võistluse skeem, mida on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad kurjuse jõu bandiitide ja kulakutega ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Küla muutusi kirjeldatakse kui imena, mille saada korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole selles teoses midagi ühist. - Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Omased rikas lokaalkoloriit, särav huumor ja pajatuslikkus
30Ndate lõpus pandi NL linnades tööstusettevõtetes kehtima 5-tunnine nädal ja 7-tunnine tööpäev. Sotsialistlik võistlus säilis, tasuta ületunnitööd, pühapäevakud, laupäevakud jne. Mingil määral võrreldes 30ndate I poolega võisid inimesed omal nahal tunda, et maj surve on vähenenud, maj-lt on elu läinud mõnevõrra paremaks. Stalin väljendas, et elada on parem ja lõbusam. 30Ndate lõpus polnud enam sellist kõikehaaravat ja kõiki hirmutavat tohutut terrorit. Kulakutega oli asi ühel pool ja Suur Terror läbi saanud. Samas kolhoosides maal oli maj olukord jätkuvalt vilets, ehkki 30ndate lõpus mõned kolhoosid hakkasid tasapisi toibuma. Rahvastikukoosseis ja -protsessid Pilt on segane juba sel põhjusel, et viimane okt pöörde eelne rahvaloendus oli 1897, järgmine alles 1926. Selleks ajaks olid toimunud tohutud muudatused, NL oli kaotanud läänepoolsed rajoonid jne. Rääkimata sõjakaotusest, 1921-22 näljast jne
annaabi.ee 
