kollektiviseerimine. Kollektiviseerimine võimaldas: *kontrollida toiduainete tootmist; *hankida vahendid riigi sõjalise võimsuse aluseks oleva rasketööstuse arendamiseks industrialiseerimiseks. Talupoegade massilise ja sunniviisilse kollektiviseerimisega alustati 1929. aastal. Kõik talupojad pidid oma kariloomad ja masinad kolhoosidele üle andma, vastasel korral lubati neid karmilt karistada. Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse 1930. aastate alguses langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931. aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.). Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite
Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2.1 Gulag Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd. Suur osa vene väärtuslikemaid maavaru asusid just väga külmadel aladel, nt
said kolhooside liikmed. Esimestes kolhoosides ei makstud tööraha, vaid saadi normipäevi. Kolhooside tootlikkus on väike. Innustati talupoegi ülejääke riigile andma. Talupoegadelt konfiskeeritakse vili. 1932-33 Suur nälg. Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid. Pärast 1932 aastat talupoegade vastupnu lõppes. 1937- 93% kolhoosides, 1932- 67,4%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele väga raske hoobi- vähenes tootmine ja karjakasv. Suure terrori periood NSVL. 1934-algasid massirepressioonid. Itaalia: Lääne-Euroopa esimeseks diktaatoriks sai Mussolini. Pettutakse Versaille süsteemis. Rasked majanduslikud olud.
toiduportsjone vähendati. 20Ndatel Solovetsi saarte näidislaagrid olid pigem GULagi sissejuhatuseks, kõige hullemini seal poliitiliste vastastega veel ei käitutud. OGPU aruanne- 1990 in hukati 1924 aasta jooksul, arreteeriti 18 523 inimest, sh 11 453 bandiiti (relv vastupanu osutajad), 4380 enamlaste vastaste salaorg liiget, 1542 välisriikide spiooni (enamjaolt lavastatud protsessid), ka 1148 kulakut. Alalisest asukohast saadeti välja 4500 nepmanit. Erakorralise järelvalve alla võeti 18 200 sotsiaalselt ohtlikku elementi. Loeti läbi 5 781 700 kirja. 1924 oli Gruusias relv väljaastumine enamlaste vastu, suruti maha, ülestõusu tulemusena hukati paari nädala jooksul teada olevalt 12 578 inimest. Need ei kajastu OGPU aruandes. 20ndaid iseloomustas NL-s, eriti kõrgemas parteiladvikus, järjest teravnev võimuvõitlus.
annaabi.ee 
