hansalinn. * Elati hüttides. * Ei ole vaeste linna. * Porimülgas. * Elatakse majades mitte * Väiksem. hüttides. * Elas vähem inimesi. *Suurem. * Keegi ei pidanud sellest * Viljandis sa ei tea kõiki, linnast lugu. kuid Kukulinnas teadsid kõik kõiki. ¤ Uus info * Tegevus toimub Peipsi ääres. * Halva mainega linn Kukulinn. * Kukulinna lähedal ka rikaste küla Kuuse küla. * Kukulinnas elatakse hüttides. * Liulaskmise eest talvel peab loa eest koolis nii mitu pekki ja nii mitu silku andma. * Kuuse küla perenaine ja peremees tahavad Villut endale. * Villu ema sureb. * Villu saab kuuse küla peremehe ja perenaise kasulapseks
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal
Pallase abijuhataja 1919 -- Asutatakse kunstikool Pallas. Pallase direktor. 1920 -- Kuressaares ravil. 19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis) 19221924 -- Tartus tagasi. Kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja, suviti kooli õppebaasis Saadjärve ääres Kukulinnas Pallase õppebaasis. 1923 -- Viimane esimene näitusel. 19241925 -- Talvel ravil Schwarzwaldis. 1925 -- Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule. .
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht
Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres
annaabi.ee 
