Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust,
tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas,
munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe hambavahetus ainult eespurihammastel otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud INFRAKLASS PÄRISIMETAJAD Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng 18 SELTS TORUHAMBULISED Ainus esindaja tuhnik. Tuhnikul on pikk peenike koon, kleepuv keel ja tugevad küünised sipelga- ja termiidipesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. S. TORUKOONULISED
Keha kaetud peale tavaliste karvadega veel pikkade okastega. N. sipelgasiil, nokissiil 16.3.9.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.9.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) Arenenumad küljed: eluspoegijad, emasloomadel olemas tupp, hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta, nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe (ka suguti kaheharuline), hambavahetus ainult eespurihammastel, otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud Selts opossumilised - N.virgiina opossum. Selts kukkurkärbilised Austraalia kõige algelisemad kukrulised. N. kukkurkärp, kukkurkurat (must karvkate), kukkur-sipelgakaru, kukkurhunt Selts kukkurmutilised N. kukkurmutt Selts kaksieeshambulised: Sgk. kuskuslased puu otsas elavad vormid, kohmakad kassi suurused ööloomad. N. rebaskuusu, hiidliugur Sgk. vombatlased - tüsedad, mägralaadse välimusega ööloomad. N. tasmaania vombat Sgk
annaabi.ee 
