Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune on kujutatud säravvalgena Üldiselt on kogu maal kujutatud hägusena Kõige suurem osa valguses on koondunud pildi keskossa, ääred on võrdlemisi pimedad Paigutus Pildi üleval on kujutatud suuri hooneid ning väikest osa ka linnavaatest Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised
Sellesse punkti sattunud kehad on kaaluta olekus. Kosmoselaev, mis tiirleb ümber planeedi Maa, liigub kiirendusega oma orbiidi tsentri suunas just 32 gravitatsiooni mõjul. Kuna tekib vaba langemine, siis tekib ka kosmoselaevas inimeste kaalutuse tunne. Sellist taju efekti on võimalik ka tajuda lennukis, mis lendab kiirendusega g allapoole mööda paraboolkõverat või kui vanker sööstab ,,Ameerika mägedes" allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu.
kaalutud. Maa orbiidil tiirlev kosmoselaev liigub raskusjõu mõjul kiirenevalt oma orbiidi tsentri suunas. Sellepärast tunnevadki kosmonaudid kaalutust nad on vabas langemises. Seda tunnet võib tajuda ka Maale lähemal lennukis, mis lendab mööda paraboolkõverat allapoole suunatud kiirendu- sega g. Sellesama efekti mõõdukam versioon on see, kui vankrit ,,Ameerika mägedes" kiirendatak- se allapoole. Vaba langemine toimub siis, kui kukkuvale kehale mõjub ainult raskusjõud. Maa peal on vaba langemine harukordne, sest õhutakistus osutab langevale kehale mõjuvale raskusjõule vas- tupanu. See on põhjus, miks sulg langeb Maa atmosfääris palju aeglasemalt kui näiteks kivi. Lange- varjurid tunnetavad täielikku raskuskiirendust ainult mõnel hetkel pärast hüpet lennukist. Kui nende langemine kiireneb, suureneb õhutakistuse ülespoole mõjuv jõud, kuni see saab võrdseks vastupidi- se allapoole suunatud raskusjõuga
tasakaalustuvad nende gravitatsiooniväljad. Sellesse punkti sattunud kehad on kaaluta olekus. Kosmoselaev, mis tiirleb ümber planeedi Maa, liigub kiirendusega oma orbiidi tsentri suunas just gravitatsiooni mõjul. Kuna tekib vaba langemine, siis tekib ka kosmoselaevas inimeste kaalutuse tunne. Sellist taju efekti on võimalik ka tajuda lennukis, mis lendab kiirendusega g allapoole mööda paraboolkõverat või kui vanker sööstab „Ameerika mägedes“ allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu.
annaabi.ee 
