ravimisel, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad helmitooside puhul st võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis Kukeseeni kasutatakse ka toiduks: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes Säilitamine seeni saab säilitada,kui praed need võis ja paned sügavkülma konserveerid omas mahlas kuivatamine segaseenena soolamine Sisaldus kõige enam on seenes vett 91-93% valke on värsketes kukeseentes ligikaudu 2,5% Rasvu on kukeseentes lausa palju 0, 4% paar grammi süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3) Pildid Kasutatud allikad 1. http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/seened/kukes 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen 3. http://www.terviseleht.ee/200229/29_kukeseen.php
inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193% kaalust), valke (2,5%; seeduvad inimeses 7080% ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen
tuberkuloositekitajatele. · Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. · Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedelundkonna haiguste ravimisel ja seenesalvi podarga raviks · Seenest Trichoderma eraldatud valku saab kasutada AIDS-i põhjustava HI-viiruse inhibiitruna. Samuti seened sisaldavad vitamiine : 1) A-kukeseentes, kuuseriisikates 2) B-punapuravikes, kasepuravikes, pilvikutes 3) C-kivipuravikes, külmaseentes, sampinjonides 4) PP ja D kübarseentes Kasutatud kirjandus 1. http://www.slideshare.net/chryssy/biotehnoloogia 2. http://www.slideshare.net/sepake/seente-kasutamine-biotehnoloogias 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Seened 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Penitsilliinid 5. Bioloogi õpik ,,Bioloogia gümnaasiumile" 1.osa
Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis). Puuvilju ning marju on soovitatav süüa 2-4 portsionit päevas ja köögivilju ja kaunvilju 2-3 portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl). Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest aga järgmised: Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks puu- ja köögivilju, mis on konserveerimata. Ühe
seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini. Kukeseen sisaldab vett (91-93% kaalust), valke (2,5% - seeduvad inimeses 70...80% ulatuses), süsivesikuid glükogeen ja trehaloos (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, vitamiine D ja B (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100g kukeseentes 30 kilokalorit. Pilvik Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübara läbimõõt on 5...10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada.
Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193 % kaalust), valke (2,5 %; seeduvad inimeses 7080 % ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4 %), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu
ning naissuguhormoonide aktiivsuseks, ·maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, ·insuliini toime avaldumiseks. Vask ·hemoglobiini sünteesimiseks ja 900 µg * 10 g hautatud veisemaksas, soodustamaks raua omastamist * 25 g kakaopulbris, erütrotsüütide kujunemisel, * 65 g pähklites, * 220 g kukeseentes, ·hapniku vabade radikaalide * 950 g hautatud veiselihas, taseme regulatsiooniks, omades * 1,1 kg hautatud lõhes. antioksüdantset rolli, ·kudede elastsuse tagamiseks ·luukoe tekkeks ning luude normaalseks arenemiseks Molübdeen ·vajalik nukleiinhapete 50 µg Parimateks molübdeeni metabolismiks ja süsivesikute allikateks on maks, kuivatatud
annaabi.ee 
