TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUSKOND KULTUURI- TEHNO- TEADUSKOND KA- TEADUS- KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Saatejuht Mart Sander Referaat Koostaja: Mai Kaaver Juhendaja: Epp Mare Kukemelk Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3 Mart Sander televisioonis.....................................................................................................................4
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu...........................................................
väljaandeid. Seda tõestasid Briti ja Austria teadlased. Nende uuring näitas, et õhus leviv mehe kaenlaaluses higis leiduv feromoon ehk tugevatoimeline väliskeskkonda eritatav hormoon androstenool muudab meesterahva jaoks meestele mõeldud elustiiliajakirjad huvitavamaks ning nad ostavad neid tõenäolisemalt kui mehed, kes selle feromooni toimele ei allu. Kasutatud kirjandus: ''Mis on meedia?'', Meediaõpetuse I kursus, Epp Mare Kukemelk ''Reklaamipsühholoogia'', Talis Bachmann, 1994 Naisteajakirjad 2008-2009 Eesti Ekspress, 2000 Postimees, 2005 http://www.tarbija24.ee
inimeste hinnangul joovad kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Kindlasti peaks inimeste hinnangul piirama alkoholi kättesaadavust. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.alkoinfo.ee Arvamuslugu Alkohol ja noored , Terviseleht 23/2001 K. Anvelt , Enim tekitab muret alkoholi tarbimine noorte seas, http://www.epl.ee/news/eesti/enim-tekitab-muret-alkoholi-tarbimine-noorte-seas.d? id=59777159 E.-M. Kukemelk, Alkoholi tarbimine Eestis langes kolmandat aastat järjest, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alkoholi-tarbimine-eestis-langes-kolmandat- aastat-jarjest.d?id=45651677 http://www.nip.ee/page/137/16/111 B. Mikovits, Koos majanduslangusega kukkus ka eestlaste alkoholitarbimine, http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/koos-majanduslangusega-kukkus-ka- eestlaste-alkoholitarbimine.d?id=31138219 http://www.terviseinfo.ee/ Eesti rahva tervis 1991-2000 , Tartu 2002
Pressifoto 2011" konkurssi. Lisaks sellele arvustatakse näitust "Aasta Pressifoto 2011". Teises osas aga analüüsitakse Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutöid ning intervjueeritakse pressifotograaf Andres Puttingut. Viimases osas analüüsitakse küsitluse tulemusi teadmaks kui informeeritud on noored Eesti pressifotograafidest ja pressifotograafiast ning tehakse sellekohased järeldused. Töö juhendajaks oli õpetaja Epp-Mare Kukemelk. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1 Pressifotograafia mõiste, olemus ja roll Pressifotograafia on fotovahenditega tehtav ajakirjandus. Kui kirjutav ajakirjanik kasutab informatsiooni edastamiseks ning ajakirjanduse loomiseks sõna, siis pressifotograaf teeb seda fotokaameraga. Pressifotograafiat iseloomustab eetilisus ning ühiskonna huvidest lähtumine ning nende kaitsmine. Eriliselt suur rolli mängib pressifotograafias eetikakoodeks, mis on ajakirjanduses üldnõutav norm. (Sirp: 5.04
Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoogia? Nimeta vähemalt 2 demagoogia võtet. Demagoogia ehk loogikaviga •Sihilikult vigaste argumentide esitamine. Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult –Eesmärk – jätta endast paremat muljet; võita kuulajate poolehoiud •“Läbi aegade” (kuidas vastad?) •“Häda tuleb” ehk hirmutamine •“Vaesed kannatajad” ehk emotsioonidega manipuleerimine
annaabi.ee 
