Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote. Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline. Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon.’’ Pala oli väga rõõmsakõlaline ja rütmikas, prantsuse keeles, veetlev. Tekkis kujutuspilt ajast kus naised kõndisid tänaval kleitide, kaabude ja punaste huultega. Järgnes samuti prantsuse helilooja Henri Duparci kolm pala. Need olid samuti prantsuse keeles. Need olid väga sarnasese käekirjaga, kaks pala olid kurvakõlalised, aeglasemad ja harmoonilised, kolmas pala oli rütmikas ja rõõmsakõlaline. Kaheks viimaseks olid meie enda eesti heliloojad- Eduard Oja ja Ester Mägi. Nende loodud palasid oli kergem kuulata, kuna need olid emakeeles
viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt. Eduard Dubin(1905-1982) on üks eesti rahvusliku helikeele kujundajaid, kes tegutses kuni 1944. aastani Tartus ning siis emigreerus Rootsi, kus elas ja töötas Stockholmis. Ta on õppinud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, Tallinna konservatooriumis ja hiljem jätkas õpinguid Heino Elleri juures. 1.Ristpulkade tants Teos oli lõbus ning kohati muinasjutuline ja salapärane, tekkis tunne nagu oleks justkui sattunud mõnda muinasjuttu
D 8. Muutujate vahetus kahekordse integraali all. Kahekordne integraal (x,y)dxdy ja kaks funktsiooni u= u(x,y) ja v=v(x,y), mis on määratud piirkonnas D. Eesmärgiks on sooritada muutuja vahetus, mille tulemusl asendatakse x ja y u ja v-ga. Kuna funktsioonid u ja v on ühesed kujutsied, siis seavad nad igale punktile P=(x,y) hulgastt D vastavusse ühe kindla punkti P'=(u,v) uv-tasandil. Kui P jookseb läbi kogu piirkonna D siis, siis kujutuspilt P' kujundav uv-tasandi teatud piirkonna D'. Et kehiks järgmine vahetuse valem peab olema täidetud kaks tingimust: 1) x=x(u,v) ja y=y(u,v) 2) Olgu nim. pöördasendust määravatel funktsioonidel x(u,v) ja y(u,v) olemas osatuletised xu',xv',yu',yv' terves piirkonnas D siis kehtib valem (x,y)dxdy= [x(u,v), y(u,v)] || J(u,v)dudv D D 9. Polaarkoordinaadid ja nende seos ristkoordinaatidega
võimalik vaadelda turismi. 29. Turismi sihtkoha mõiste Turism on reisimise almliik, mille all mõeldakse reisimist väljaspool isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkohas tasustatav tegevus. Sihtkoha kultuurilised, füüsilised ja sotsiaalsed tegurid kokku moodustavad sihtkoha identiteedi (imago) ning külastajate meeltes moodustub sellest tervik. Imago on publiku teadvuses loodud kujutuspilt objetist (isikust,intutsioonist,tootest jne). Imago on suunatud mulje, mille inimene, ese või toode jätab (teistele inimestele). Koha imagopilt, mille koht jätab külastajale (seega: koht peab olema meeldejääv aga kellele?) Mulje: on firma või margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. 13 Mulje on nende teadmiste,ootuste,uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab. Koha muljekülastajate subjektiivne pilt kohast.
annaabi.ee 
