kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust. (Tasapinnalisus Sirgsus Ümarus Silindrilisus) Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel
On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja
juhikute kujundamiseks.
Ava võllist väiksem
Lõtk : S = Dd
D> d
Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks. 33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine Tolereerimisekt on kõigepealt vaja leida hälbetele sobiv baaselement ehk lähe,mille suhtes tolerants määratletakse. Selliseks baaselemendiks valitakse kas joon, pind või telg. Baaselemendi tähis joonisel: kastikeses täht, baasile viitava joone lõpus täis vöi tühi kolmnurk 34.Kujuhälve. Kujutolerantsid: sirgjoonelisus, tasapinnalisus, ümarus, silindrilisus, jooneprofiil, pinnaprofiil.Tingmärgid ja tähistus Kujuhälve- tegeliku kujukõrvalekalde suurus nimipinna või-joone kujust.Ideaalseks kujuks on sirgjoon, tasapind, ringjoon ja silinder. Standardis on määratletud 6 erinevat kujuhälvet: sirgjoonelisus, tasapinnalisus, ümarus, silindrilisus, jooneprofiil,pinnaprofiil. 35.Suunahälve. Suunatolerantsid: rööpsus, ristisus, kalle, jooneprofiil, pinnaprofiil. 36.Asendihälve
Seega lisaks on vajalik asetuse hälvete määratlemist. Lisaks esineb pindade viskumine pöörlemisel. Vajalik on teatud hälvetele baaselement, mille suhtes tolerants määratletakse (joon, pind, telg). Geomeetrilised hälbed on määratletud standardis ISO 1101, mille järgi tegelik element asetseb geomeetrilise hälbe tolerantsi piirides. Tolerants võib olla silindri või ringi või kahe paralleelse tasapinna või sirgjoone vaheala või kahe üheteljelise silindri või ringi jne kujul. Kujutolerantsid Form - sirgjoonelisus, straightness, - tasapinnalisus, flatness; - ümarus, roundness; - silindrilisus, cylindricity; - jooneprofiil, profile any line; - pinnaprofiil, profile any surface Suunatolerantsid Orientation - rööpsus, parallelism; - ristisus, perpendicularity; - kalle, angularity; - jooneprofiil, profile any line; - pinnaprofiil, profile any surface
Geomeetriatolerantsid määravad piirid, mille sisse peavad makrogeomeetria hälbed mahtuma. Standardiga normitakse detaili neli aspekti: kuju, orientatsioon, asend ja viskumine. Joonistele saab geomeetriatolerantsid märkida eritähisega või tekstiga joonise tehnilistes tingimustes. Tabel 12.2. Geomeetriatolerantside tähised. Rühm Tolerantsiliik Tähis Sirgsus Kujutolerantsid Tasapinnalisus Ümarus Silindrilisus Rööpsus Suunatolerantsid Ristisus Kalle Koht Asenditolerantsid Samatelgsus Sümmeetria Viskumistolerantsid Radiaalviskumine Täisviskumine Ümarushälve – suurim kaugus tegeliku profiili ja selle puuteringjoone vahel (Sele 12.11 a)
annaabi.ee 
