Psühholoogilised tegurid, mis suurendavad sportimisel vigastuse tekkimise ohtu. Sportlaste reageerimine vigastustele, kohanemise- ja toimetulekuprobleemid. Vigastusest paranemise toetamine. 2.2.3. Agressiivne käitumine spordis (1 tund) Agressiivsuse liigid spordis: vaenulik agressiivsus ja tegevusega kaasnev agressiivsus. Agressiivse käitumise põhjused ja riskitegurid spordis. Agressiivse käitumise vältimine. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis II 2.3.1. Kujutlustehnika kasutamine spordis (1 tund) Kujutluse kui vaimse treeningu mõju sportlikule sooritusele, selle mõju tekkemehhanismid. Kujutluse tüübid: pildi kujutlus, kehatunde kujutlus. Kujutlustehnika õppimise ja harjutamise põhimõtted. Kujutlusoskuse hindamine, kujutluste loomine. Kujutluste treenimine. 2.3.2. Lõdvestuse kasutamine spordis (1tund) Lõdvestustehnikate roll ülemäärase ärevuse alandamisel: järkjärguline lõdvestumine, hingamisharjutused, autogeenne treening, stressi juhtimine
või juhiste abil. 3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid 4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid? Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud. Neid näitajaid mõõta on suhteliselt kallis, aeganõudev ja võib lla sportlasele tülikas ning ebamugav. Enesekohased mõõtevahendid-Küsimustikud ja testid. Kõige levinum SCAT test.
.18. ettevalmistuse tulemusena tekkivad muutused sportlase psühholoogilistes võimetes ja oskustes. mõtete kontroll, absoluutne keskendumine, positiivne hoiak ja mõtted sooritusel, tähelepanu kontrollimine ja taaskeskendumise oskused, stressiga toimetuleku oskus paranenud, emotsioonide toimetuleku oskus, erutuse ja ärevusega toimetulek, eesmärkide püstitamise oskus, areneb kujutlustehnika, suureneb analüüsivõime 19. Jõu määramise meetodid Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Jõuvõimete testimine: Jõuvõimete kontroll tähendab sportlase jõuomaduste kvantitatiivset hindamist lihastöö staatilisel või dünaamilisel reziimil. Mõõtmised peavad toimuma standardsetes tingimustes (lähteasend, nurgad liigestes, motivatsioon jt.)
Eesmärgiks on kujundada inimesel konstruktiivseid ja positiivseid mõttemudeleid. a) Irratsionaalsete mõtete kontrollimine ja muutmine b) Konstruktiivsete ettekujutuste loomine oma tegevusest või ülesandest. c) Positiivne sisekõne- on seotud vaimse enesehindamise ja enesekohaste hoiakute kujunemisega. Nt. inimene räägib pidevalt endaga, mitte ilmtingimata kõvasti, aga mõttes. Sageli on see......... Enesekontrolli treening: 1. Sisekõne 2. Kujutlustehnika 3. Eesmärkide püstitamine 4. Mõtete väljapraakimine (mõtete ,,kõrvale panemine") 5. Vigadele reageerimine 6. Simultasiooni treening/ rollimäng 7. Rutiinid 8. Probleemilahenduse tehnika Probleemi lahendamise sammud: 1. Sisekõne Väiteid või ühest sõnast koosnev ensejuhendamine, koondamaks tähelepanu kas käesolevale hetkele (,,nüüd", ,,siit" vms) või ülesande spetsiifilistele aspektidele (,,jälgi teksti").
annaabi.ee 
