somatisatsioonihäiret. Nagu teistegi haiguste puhul, võib ka haigusekartuse ja somatisatsioonihäire jätkumisel tekkida lõpuks ärevushäire ja depressioon. Traumajärgne ärevushäire Kui inimene on sattunud õnnetusse või üle elanud mõne muu raske psüühilise trauma, võivad tekkida pikaajalise ärevusseisundi sümptomid. Need süvenevad iga kord, kui miski meenutab seda sündmust. Nii võib sama traumat mõtetes, kujutluspiltides või unenägudes mitu korda läbi elada. Traumajärgset ärevushäiret saab sageli efektiivselt ravimitega ja psühhoteraapiaga ravida. Ärevus on niivõrd intiimne probleem, et seda on raske teistele tunnistada. Inimene võib uskuda, et see on tema puudus või oskamatus ning abi otsimisel võib neil tekkida mulje, et nende hädasid ei võeta tõsiselt ja neid peetakse lihtsalt virisejateks. Kuid liigset ärevust saab ka ravida
Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta · Episoodiline mälu teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise osalenud. Mõtlemine - kitsamas mõistes on probleemide lahendamine. Mõtlemine võib toimuda kujutluspiltides ja abstraktsetes sümbolites (mõistete ehk kontseptide ja väidete ehk propositsioonide abil). Olulised mõtlemis-operatsioonid on induktsioon (liikumine üksikult üldisele) ja deduktsioon (liikumine üldiselt üksikule). 3. Tunnetuslik kontiinum Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an
Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt, Ahnung erilise vaimse selguse hetkedega, kui vaim sind järsku läbistab.” ◦ Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millised faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. ▪ Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. ▪ Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata ◦ Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku “elu-, mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme”. Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme: “Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab endale aru omaenda minevikust”. • Üldisi lähtekohti: ◦ “Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (…)
tööd. JOHAN HUIZINGA (1872 1945) Üldine ajalookäsitlus Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee "ajaloolisest aimust ehk tundmusest" (historische sensatie). Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millisd faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. 1) Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. 2) Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata. Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku ,,elu- ,mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme". Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme ,,Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab endale aru omaenda minevikust". Kultuuriajaloo käsitlus "Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (...) määratlemine jääb alati lõpmata vaevaliseks. (
annaabi.ee 
