romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine.
peategelasest võitmatu, tuleb välja kohutavatest olukordadest, teda aitavad loodus ja kaaskodanikud, Jumal ja eba- ja üleloomulikud jõud. Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, kuigi osutusid sageli aga traagislisekski. Peene vaimuga ja ülitundelised karjused kohtusid kauni looduse rüppes, nende eesmärk oli aus abielu. Pastoraalromaanid tekkisid vastukaaluks tegelikkuse madalusele ja hallusele, ideaalse armastuse kujutlemad olid lugejale meelepärased. Kelmiromaan uusaegse realistliku romaani esimene aste. Oma nime on saanud zanr peategelaset, kelle prototüüpe- pisipetturid, valemängijaid jm selliseid- 16 saj Eu palju ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid romaanid juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärtustele, ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist nn kujunemisromaaniga, mis kirejldas peategelast poisi-
säilitamine, allasurutud klassil valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest. · Emile Durkheim · Sotsiaalsed faktid sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud. a) sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised b) Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus c) Kollektiivsed kujutlemad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid jne · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil kuid on individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu.
nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks Eestis loetakse hetke, kui hakati valmistama siinsetel aladel savinõusid. Kõige varasem arheoloogiline kultuur neoliitikumis oli Narva kultuur. Hilisemad kammkeraamika kultuur ning nöörkeraamika kultuur. Narva kultuur sai alguse 5000 eKr. Pmst on tegemist küllaltki primitiivsete savinõudega. Arvatavasti võimalus, kuidas savinõud tehti, oli pika savist rea/lindi tegemine ja sellest
annaabi.ee 
