Analoogne eesmärk oli ju ka Arnold Schönbergi algatusel Viinis 1918. aastal loodud Muusika Privaatesituse Ühingul, kus nii aplaus kontserdil kui arvustuste ajakirjanduses avaldamine olid rangelt keelatud (Cook 2005: 134–135). Siin tuleb kontrast džässmuusika tavadega eriti selgelt esile – džässis on publik olulise partneri rollis, seega džässikontsert ilma publikuta või vaikiva publikuga on täiesti kujutel- damatu. Vastupidi, džässikontsertidel on tavaks aplausid pärast iga õnnestunud soolot või isegi soolo sees, mingi eriti vaimuka repliigi peale. Sellise “publiku peegelduse” fenomeni tähtsusele džässimprovisatsioonis viitab ka Walther Ludwig Bühl oma artiklis “Komposit- sioon, improvisatsioon ja grupiindentifikatsioon džässis” (Bühl 2004: 176). Kuigi kaasajal esinevad ka elukutselised qin’i mängijad sageli tavalise publiku ees, siis isegi
Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- 19 reerumisel ) minevikku või tulevikku. Kuid selline reaalne ajas liikumine peab olema intensiivne ja hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine
Inimene ei taju enam aega. Aeg muutub tema suhtes ajatuks, toimub ajatu kogemine. Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- reerumisel ) minevikku või tulevikku. Kuid selline reaalne ajas liikumine peab olema intensiivne ja hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine
Inimene ei taju enam aega. Aeg muutub tema suhtes ajatuks, toimub ajatu kogemine. Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- reerumisel ) minevikku või tulevikku. Kuid selline reaalne ajas liikumine peab olema intensiivne ja hetkeline. Näiteks nii, et hetkega sooritatakse aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis järgmine hetk ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne jne. Tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte kujutel- dava ajas liikumisega. Ajas rändamisel võib esineda ajatu taju aisting. Aega ajaränduri jaoks olemas enam ei ole, sest ajas saab ju liikuda. Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine
annaabi.ee 
