21. ÕPPEJÕU POOLT ETTEANTUD VALEMITE SELGITAMINE (KANDEVÕIME JA VAJUMID). 22. KUIDAS MÕJUTAB PINNASE SISEHÕÕRDENURK VUNDAMENDI KANDEVÕIMET? 23. TALLA KUJU ARVESTAVAD TEGURID VUNDAMENDI KANDEVÕIME ARVUTAMISEL. 24. EKSTSENTRILISELT KOORMATUD VUNDAMENT, ÜLDISED PÕHIMÕTTED. Ekstsentriliselt koormatud vundamendi puhul on kandevõime määramisel otsustavaks talla redutseeritud mõõtmed. Nendest sõltuvad ka kujutegurite suurused. Seetõttu ei ole enamasti võimalik tuletada mingeid lihtsaid seoseid mille abil saaks otseselt leida vajalikud talla mõõtmed. Need tuleb leida järk-järgulise lähenemisega. Otstarbekas talla kuju vundamendi mahu ja maksumuse seisukohast ei tarvitse olla ruut vaid mõjuva ekstsentrilisuse suunas väljavenitatud ristkülik. Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2
konverentsi- ja peosaalid jne) võetakse käsipuude ja vaheseinte horisontaalkoormus grupi C5 kohaselt. Projekteerimise alused 54 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.5: LUMEKOORMUS 1.1 Üldsätted (1) Käesoloev EPN-ENV 1 osa 2.5 annab ehitiste projekteerimiseks vajalikku teavet lumekoormuse ja selle kujutegurite kohta. (2) Lumekoormus kuulub liikuvkoormuste hulka - vt. EPN-ENV 1.1 p. 4.1(2). (3) Lumi võib kuhjuda katusele mitmel eri viisil sõltuvalt katuse kujust, termilistest omadustest, pinna karedusest, katuse alla kogunevast soojushulgast, naaberehitiste lähedusest, ümbritseva maastiku iseloomust ja kohalikust ilmastikust - eriti selle tuulisusest, temperatuuri vaheldustest ja sademete esinemise tõenäosusest (nii vihma kui ka lumena)
võrra viia koormus tallale tsentriliseks (joonis 4.9). Ajutisest koormusest tingitud momendi esinemisel, mis võib olla eri koormuskombinatsioonides erimärgiline, võib ekstsentrilisuse vähendamiseks nihutada talda suuruse t = 0,5(e1 + e2 ) võrra arvestades seejuures momendi märki (joonis 4.10). Lintvundamendi korral on kujutegurite suurus 1. Tähistades vundamendile ehitisest tuleneva koormuse V1d ja vundamendi kaalu ning sellele toetuva pinnase kaalu ∆Vd on kokku tallale mõjuv koormus Vd = V1d + ∆Vd. Esimeses lähenduses võib vundamendi omakaalu ( ühe meetri kohta) määrata seosega V1 ∆Vd = B⋅dk⋅γk⋅γG V1 Põrand dk – talla keskmine sügavus
ja koormus talla pinnas on V = V1 + B2dkyk . Võrdusest R = V saab avaldada otseselt vajaliku tallalaiuse B = V1 / ( ( + 2)cusc + q´ - dkyk). 4.2.2.3. Ekstsentrilise koormusega üksikvundament. Vertikaaljõu ja ühesuunalise momendiga koormatud üksikvundament. Ekstsentriliselt koormatud vundamendi puhul on kandevõime määramisel otsustavaks talla redutseeritud mõõtmed. Nendest sõltuvad ka kujutegurite suurused. Seetõttu ei ole enamasti võimalik tuletada mingeid lihtsaid seoseid mille abil saaks otseselt leida vajalikud talla mõõtmed. Need tuleb leida järk-järgulise lähenemisega. Otstarbekas talla kuju vundamendi mahu ja maksumuse seisukohast ei tarvitse olla ruut vaid mõjuva ekstsentrilisuse suunas väljavenitatud ristkülik. Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2
Eeldatakse, et kaasatöötav on ainult see osa tallast, mille tsentris asub resultantjõud (joonis 8.17). V eB eL L' L B' B Jo on is 8.1 7 E kstsentriliselt k oo rm atu d vu nd am end i redu tseeritud m õõ tm ed 8.3.6 Parandustegurid Valemid kujutegurite s; sq; sc määramiseks. B B s N -1 B Eurocode, DIN 1 - 0,4 ; 1 + sin ; q q (1 + 0,2 ) L L Nq -1 L Bi B
annaabi.ee 
