· jääkoormust, kui see ei kuulu lume hulka; · lume (näit. lumehange) põhjustatud horisontaalkoormust; · lume peale sadava paduvihma põhjustatud lisakoormust. Nimetatud juhtumite käsitlemiseks annab vajaduse korral erijuhiseid EV Keskkonnaministeerium (või muu selleks volitatud päsev ametkond). 3. Arvutusolukorrad 3.1 Üldsätted (1) Igale arvutusolukorrale vastav lumekoormus määratakse kooskõlas EPN-ENV 1.1-ga. Katused (2) Lumekoormuse kujutegurid põhiliste variantide jaoks on toodud käesoleva normieelnõu 7. peatükis. Sillad (3) Sildade puhul tavaliselt liikluskoormuse ja lumekoormuse koosmõju ei arvestata. (4) Ühe ehitusaegse koormusvariandina tuleb silda kontrollida ebasümmeetrilise lumekoormuse kõige ebasoodsamast jagunemisest lähtudes. Selle kontrolli puhul võetakse lumekoormuse suuruseks 25 % lumekoormuse normväärtusest maapinnal. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid
vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel kompenseerub nulljuhtmega. Pinge muutub hüppeliselt, kuna koormates kondensaatoriga ahelat, muutub näivtakistus väiksemaks (XL-XC!). Arvutatud kujutegurid on siinuse omaga ligilähedased juhul, kui tegemist on neljajuhtmelise toitega. Kuna trafo südamiku teras on küllastunud, siis selles tekkiv siinusmagnetvoog tekitab voolukõveras kolmandaid harmoonilised(tähtühenduse puhul), kui null juhe puudub, siis need ilmuvad faasipingetesse ja moonutavad kõveraid, see pärast on kolmejuhtmelise toite puhul nii suur erinevus kujuteguritel. Nulljuhtme olemasolul need harmoonilised sulguvad nulljuhtme kaudu.
Alaline normkoormus 1200 kN, ajutine normkoormus 1900 kN, pinnas on kesktihe peenliiv, mille ϕ′k = 33°, c′k = 2 kPa, pinnase mahukaal allpool talda 3 3 on γ =19,8 kN/m ja kõrgemal 18 kN/m Vundamendi süvis on 1,2 m ja veetase võib tõusta samale kõrgusele so 1,2 m maapinnast. Arvutuskoormus Vd = 1200⋅1,2 + 1900⋅1,5 = 4290 kN Sisehõõrdenurgale 33° vastavad kandevõimetegurid Nγ = 32,59 Nq = 26,09 Nc = 38,64 Ruudukujulise vundamendi kujutegurid sγ = 1 – 0,3 = 0,7 sq = 1 + sin33° = 1,545 1,545 ⋅ 26,09 − 1 sc = = 1,566 26,09 − 1 a3 = 0,5⋅(19,8 – 10)0,7⋅32,59/1,5 = 74,52 a4 = (1,2⋅18⋅1,545⋅26,09 + 2⋅1,566⋅38,64)/1,5 – 1,2⋅22⋅1,2 = 629,5 4290 Alglähend B1 = = 2,61 m 629,5 4290 B2 = = 2,29 m 74,52 ⋅ 2,61 + 629,5 4290 B3 = = 2,32 m
60 120 120 60 130 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2 Parapetiga katuse lumekoormuse kujutegurid, katuse kalle 0º 1 = 0,8 w = 2x0,7/1,5 = 0,93 Normatiivne lumekoormus katusele qsk1 = sk · 1 = 1,5 · 0,8 = 1,2 kN/m2 qskw = sk · w = 1,5 · 0,93 = 1,4 kN/m2 Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 - ühtlasest koormusest 1: M3 = 1,2 · 0,5 · 6,552 6,67F1 = 0 - kolmnurksest koormusest w 1: M3 = 0,2 · 0,5 · 5 · 4,88 6,67F1 = 0
nimetatakse arvutuslikeks. Kuna ,siis sltuvad kaod suuresti reaktiivvimsusest. Nende vhendamiseks tuleb tarbitav reaktiivenergia kompenseerida vimalikult tarbija lhedal. 2.8. Elektrienergia kaod. Aktiivenergia kaod: W R - vastava neliklemmi takistuskadu W - vastava neliklemmi juhtivuskadu G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis Valem lihtsustub, kui kasutame kogu koormuse kujutegurit kf kf kfp - pinge kujutegur, on tavaliselt =1 TB - llitusaeg Energiakadude mramiseks kasutatakse spetsiaalseid arvesteid. Takistuskadude mtmiseks kasutatakse arvesteid, mis omavad vaid voolu mhiseid, mis integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata.
epüür reeglina sadulakujuline. Seletatav on see liiva väikese arvutamise meetodid arvestavad koormuse ja vajumi lineaarset vundamendi laius, N1 ja Nq1 - kandevõimetegurid, mis sõltuvad ülemise kihi nihketugevusega maapinna lähedal, kus normaalpinge omakaalus on sõltuvust. Vundamendi kandevõime ületamisel tekib katastroofiliselt suur sisehõõrdenurgast 1, 1 -ülemise kihi mahukaal s ja sq kujutegurid. väike. Ääre all nihketugevus ammendub juba väikesel koormusel ja vajum, mille vältimine peab olema tagatud piisava varuga. ***5. Nõlva püsivus Maapinna kõrguste erinevuse koormuse edasisel kasvamisel saab pinge suureneda ainult keskosa all, 4.2 Plastsete tsoonide tekkimine vundamendi all p- koormus puhul tekivad pinnases täiendavad nihkepinged. Kui kõrguste
18 parempoolne skeem), siis kandevõime määrab ainult selle kihi tugevus. Kandevõimele leitakse tavalise valemiga R = R 1 = BL q u1 = BL(0,5B 1 s N 1 + d 1 s q N q1 + c1 N c1 ) (8.20) kus d vundamendi süvis, B vundamendi laius, N1, Nq1 ja Nc1 kandevõimetegurid, mis sõltuvad ülemise kihi sisehõõrdenurgast 1, 1 ülemise kihi mahukaal, s, sq ja sc kujutegurid. Suhteliselt õhukese kihi korral määrab kandevõime alumise kihi tugevus ja ülemise kihi läbilõikamine (joonis 8.18 vasakpoolne skeem). Kandevõime moodustub alumise kihi kandevõimest R2 ja ülemise kihi läbilõikamiseks vajaliku jõu summast R1l (joonis 8.19). R d V dK s h s s (d+ h )K s
annaabi.ee 
