hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera.
enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks.
Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed.
(Üheskoos tuntakse neid reegleid ka kui Aufbau printsiip (ülesehitamine, saksa k)) Põhiolek – aatomi kõige madalama energiaga seisund (oleks) Ergastatud olek – kõrgema energiaga olek. Ergastatud olekutes Pauli keeluprintsiip kehtib alati, kuid Hundi reegel ei pruugi kehtida Elektronvalem – selle abil pannakse enamasti kirja elektronkonfiguratsioon. Kasutatakse ka eri suunaga nooli (vastavad erinevatele spinnkvantarvu väärtustele), mis kantakse orbitaale kujutavatesse kastikestesse või energiataset kujutavale joonele Valentskiht – osaliselt täidetud valine elektronkiht Valentselektronid – valentskihil olevad elektronid Sisekihid – valentskihist seespool olevad elektronkihid Eripärased elektronkonfiguratsioonid. 6. Rühm Cr. Eelistatud on 5 paardumata d-elektroni ja 1 s-elektron: Cr: [Ar]3d54s1 ; 11. Rühm Cu. Eelistatud d10s1 konfiguratsioon. Kovalentne raadius – kui aatomid on kovalentselt seotud
annaabi.ee 
