Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j
0/, 03,0V tl rs lrc 0 1 2 3 t , 5 n ,] 4 I l Horisontaalideganii1ratud naastikul on tarvis ehifadajoonisel niiidafud kujuga rdhtne viliak i kdrgusega +ll m, Joonestada selte vdljakuplaan, vdttes vdliaku ndlvade kaldeks nuldel l:2 i ja siivendil l:1, I 04. 03. 0 7 I - - - - . / ? - -- -
Tulefada kera ja t'asapinna a Idike pealf vaade ja l6ike originaalvorn, l;"n /t: z a ,1 | 'f -t -T- ' --- I v, 22,* Anfud 0n rinqioone c eesfvaade ja t'senfri K kaksvaade; joonestada ringjoone peatf- ja klilgvaade, 23,* LJht'udes punktide 1,2,3,4,5,5 aset'senisest' kafuse t'ahkudel, tdpefada korsfna eestvaate joonesfanine, 24.+ Tulet'ada fasapinna a(aLe,) ja ant'ud objekt'i l6ike eesfvaade ja tdike originaalvorn. 25.* Tulefada kaldu ldigafud silindri tilenise pdhja originaa!vorn. 9 /4,/1",/o 5. HARJUTUSTUND
1 /1 Z '7 't' tt 3 Tuletada kaldu ldigatud silindri kiilg- vaade ja kujufis risfisoneetrias, Tulefada kera ja fasapinna a ldike pealf vaade ja ldike origina'alvorm. Xil,l[lh' 24+ 22.* Anf ud on ringjaone c .eesf vaade ja f senfri K kaksvaade; joonestada ringjoone pealf - ja ki)lgvaade. : 23.+ Ldhtudes punkfide 1,2,3,1,5,6 asetsemisesf katuse fahkudel, ldpefada korsfna eestvaate joonestanine, 24.* Tuletada fasapinna a(c.le,) 7'a anfud objekti tdike eestvaade ia ldike originaatvorn. 25.* Tuletada kaldu tdigatud silindri tilemise pdhia originaalvorn. ,,, ,,, ,,
asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga. Asendav kaksiklüli peab tagama sama liikumise kui kõrgpaar. Seda nõuet saab üldjuhul täita vaid hetketi st. iga järgneva hetke jaoks tuleb asendamist korrata. Kõrgpaari taandamise käik: [Näited loengul] 1) tõmmata kõrgpaari moodustavatele profiilidele ühisnormaal; 2) otsida profiilide kõverustsentrid (profiilide kõverusraadiused on üldjuhul muutuvad suurused); 3) joonestada kõverustsentritesse rotatsioonipaarid ja ühendada need kõrgpaari asendava lüliga; 4) joonestada välja mehhanism. 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem Mehhanismi kinemaatiline skeem on selle mehhanismi mõõtkavaline skemaatiline kujutis, (vt. joon. 5c kui see skeem on joonestatud mõõtkavalisena, on tegemist kinemaatilise skeemiga). Mõõtkava on määratud mastaabiteguriga µ , mis näitab, mitu ühikut tegelikku suurust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
