· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule.
Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda
Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast alla aeti. Järelikult asub paradiis kuskil maa peal. Jumal ei kirjelda ise kusagil oma välimust. Moosesele ütleb ta:" Ma olen see, kes Ma olen." (2 Mo 3-14) Enamasti kujutatakse Teda tõesti pika habeme ja kergelt kiilanevate vanemate meestena. Võib-olla tuleb see sellest, et selliste meeste ees tunti mingit aukartust ja seetõttu neid sellistena kujutatigi. Hilisemad kunstnikud lihtsalt jätkasid alustatud traditsiooni. Kreeklaste Zeus ja Skandinaavia Odis on ju Jumalaga küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust.
Pronksiga sai teha skulptuure detailsemalt ning kindlasti oli see ka vastupidavam. Kui seni valmistati skulptuure marmori leiukohtade juures, siis nüüd said skulptorid minna elama ka suurematesse linnadesse.. Skulptorite ülesandeks oli luua jumalakujusid, kaunistada templeid reljeefidega, selle lisandusid ka ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kuna kreeklaste usundis on Olümpose mäel elavad jumalad tavainimestega väga sarnased, kujutatigi neid inimestena, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tuleb tõdeda, et väga tihti on kujud alasti. See võte aitas kujutada inimese keha harmoonilisemalt. Isegi rõivastatud kujul üritati kaunilt esile tuua kehavorme. Selle ajajärgu suured kujurid: Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uudsete lähenemisega skulptuurikunsti muuta looduslähedasemaks. Kui skulptorid kolisid elama suurematesse linnadesse, tekkisid kaks suuremat
See vihjab Piibli 4. Moosese raamatu (ladina keeles Numericus) 21. peatükile. Selles peatükis räägitakse, kuidas juudid hakkasid mässama neid juhtinud Moosese ja Jahve vastu, sest nad kartsid jäädagi kõrbe surema. Karistuseks saatis Jahve mürkmadusid, kelle hammustuse tagajärjel paljud surid. Juudid tunnistasid pattu ja palusid andeks. Jahve käskis Moosesel naelutada üks madu pika lati otsa. Igaüks, kes seda madu vaatas, paranes. Seda imettegevat madu kujutatigi taalril, ainult latt asendati ristiga, et rõhutada sarnasust imeväelise Kristusega, kes risti löödi. Et risti rõhtkriips S-kujulisest maost halvasti eristus, on see ajapikku kadunud. Kolmanda versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist lb (libra 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal. Kolmanda versiooni järgi on S-täht jäänus
varjundiga, NSV Liidus, aga oli alasti keha kujutamine tabu. Kunst Saksamaal 20. sajandi algusel Saksamaal levinud ekspressionismi lõpetasid 1933. aastal võimu haaranud fasistid. Natsionaalsotsialistid väitsid, et moodne kunst on "rassiliselt alaväärtuslikele inimeste" eneseväljendus. Hea kunst sai olla ainult selline, mis riigijuhtide meelest aaria rassi väärikust ja mehemeelt tõstis. Seetõttu kujutatigi inimesi rassiliselt täiuslikena ning toetuti palju väärikatele eeskujudele minevikust. Hitler, kes ka ise maalimisega läbi lüüa oli üritanud, kuid põrus, oli vaenulik avangradistide vastu, kes temast edukamad olid olnud ning ka see oli üks põhjus, miks avangardiste Saksamaal taga kiusati. Paljud ekspressionistid põgenesid üle ookeani Ameerikasse, et pääseda niinimetatud häbinäitustest, mida Saksamaal kunstnike häbistamiseks ja nii öelda halva kunsti näitamiseks korraldati.
siiski vähemal määral. Muidugi pole nende tegevused ka selles suhtes võrreldavad hetk enne ketta heidet ongi liikuvam kui sandaalide sidumine, aga siiski ei mõju Hermes sellisel moel nagu ,,Kettaheitja". Vähemalt minu silmis ei võta Hermes endale niivõrd elusat kuju, kui kettaheitja. Kumbki figuur ei vaata vaataja poole, nende pilgud on ära pööratud. Mõlemad tegelased on kujutatud alasti, ainult Hermesel on sandaalid jalas ning mingisugune lina põlve peal. Antiik-Kreekas kujutatigi meheideaali alasti. Kreeka klassikalises ajajärgus peeti tugevasti kinni igivanadest tavadest ja kommetest, kuid sel ajal ei suhtunud Ateena riigijuht Perikles võistlusmängudesse ning pidustustesse enam kui vagaduse väljendusse, vaid kui tööst kosumise abinõusse. See kajastub ka kunstis. Erinevus ilmneb ka selles, et Lysippos seisis Aleksander Suure teenistuses, mis loomulikult mõjutas tema kunsti. Myroni ajal olid Kreeka-Pärsia sõjad alles lõppenud,
Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan. Semele -Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Dionysose ema. Sibüll - naisennustaja. Igal maakonnal oli oma sibüll. Sileen Nad on daimoneid. Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias",
Ntks mumifitseerimine, mis sai alguse ilmselt juba 4000 a ekr. Selle rituaaliga säilitati keha ja eriti süda. Kui kõik muud organid võeti välja, siis süda jäeti sisse. Tähtis oli ka keha identifitseerimine tekstide näol- piid surnu nimi märgitud olema mitmel moelja tema elulugu ka kuidagi, et tagada endale igavene elu. Elulugu oli kindlasti idealiseeritud kujul. Oli ka tähtis( ülikute puhul), et elu jätkuks samamoodi (hästi) nagu see eluajal oli olnud. See tähendas. Seepärast kujutatigi ülikute hauakambrite seinal idealiseeritud elulood. Samuti olid igast töölised ja asjatajad seal, sest ega plik ei pea siis tööd tegema hakkama ise surmajärgses elus. Hing kui selline oli eri komponentides: Ka ja Pa. Ka oli hinge staatiline vorm, sünnib koos inimesega ja jätkab koos temaga pärast surma. (kujutati inimest ülestõstetud kätega). Pa-d kujutati sageli linnuga. Tema võis hauakambrist lahkuda, selleks tehti sinna ka petu-uks hauakambrisse. Tema võis ka elavaid väisata.