vappi ja seitse kindlust. Sloveenia 2-eurosel mündil kujutatakse luuletaja France Presereni portreed ja sõnu ,,Shivé naj vsi naródi" ('Jumal õnnistagu kõiki rahvaid'). Teda peetakse Sloveenia kuulsaimaks luuletajaks. 1 mündisel kujutatakse esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autorit Primoz Trubarit. Tähtis isik kultuuriajaloos . 25 raamatut. Uue Testamendi täielik tõlge. Slovakkia 1- ja 2-eurosel mündil kujutatatud Slovakkia riigivapi motiivi kahekordset risti kolmel mäel. Kujunduse autor on Ivan ehák. Kahekordse risti tähendust tõlgendatakse erinevalt. Ühed usuvad, et esimene horisontaalne joon sümboliseerib ilmalikku võimu ja teine kiriklikku võimu. Teine tähendus aga, et esimene rist tähendab surma ja teine rist Jeesus Kristuse ülestõusu. Mäed esindavad kolme sümboolset mäestiku: Tatra, Fatra ja Mátra (viimane on Põhja- Ungaris) Kreeka
IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres (Karjalas) 3000-5000 a vanad, lisaks on ka Rootsi ja Soome aladel leide. Soomes on leitud punamullaga tehtud maalinguid. Raiend on tavaliselt horisontaalkalju, mille sisse on raiutud 4-5 mm sügavad kujud. On kujutatatud eriti luiki (kuni 4m), põtru, paate, jahistseene. Esimesena hakkasid neid uurima astrofüüsikud, kes üritasid nende järgi muinaskalendreid luua, mille järgi oleks võinud aega arvata. 7000 aasta eest ühine Päijänne ja Saimaa bassein. Esimesed maalingud Kymenlaaksos sellest ajast. 20. sajandi alguses arvati, et Soomes pole midagi. Tänaseks on Soomest leitud u. 95 maalingukohta ja 35 ebamäärast punamullalaiku. Põhiline ala on Kagu-Soome.
tuletis on negatiivne. 31.Nõgusa ja kumera joone definitsioonid. Öeldakse, et joon y = f(x) on nõgus, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Kospekti joonisel (lk 93) 4.4 vasakpoolsel graafikul on kujutatud nõgusat joont. Liikudes vasakult paremale joone puutuja tõus suureneb ja seega joon kaardub ülespoole. Parempoolsel on kujutatatud kumerat joont. Liikudes vasakult paremale joone puutuja tõus väheneb ja joon kaardub allapoole. Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga. Põhjendus. Põhjendus: Seal, kus f ` kasvab, on joon y = f(x) nõgus ja seal, kus f ` kahaneb, on joon y = f(x) kumer. Kuid f' kasvamine ja kahanemine on ju seotud f märgiga. Siis same kirjutada järgmised laused: 1. Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis on f ` kasvav vahemikus (a, b). 2
puutuja tõus väheneb. Kospekti joonisel (lk 93) 4.4 vasakpoolsel graafikul on kujutatud nõgusat joont. Liikudes Rolle'i teoreemil on lihtne geomeetriline sisu. See on järgmine. Nimelt teoreemi eeldustel on funktsiooni y = f(x) vasakult paremale joone puutuja tõus suureneb ja seega joon kaardub ülespoole. Parempoolsel on kujutatatud kumerat graafik sile joon, mille otspunktid A = (a, f(a)) ja B = (b, f(b)) asuvad x-telje suhtes samal kõrgusel. Teoreem väidab, et joont. Liikudes vasakult paremale joone puutuja tõus väheneb ja joon kaardub allapoole. sellisel juhul leidub vahemikus (a, b) vähemalt üks punkt c, mille korral funktsiooni tuletis on null, st funktsiooni graafiku Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga. Põhjendus. puutuja on paralleelne x-teljega
Transiit on tehniliselt orbis oma esimesest täpsest puutest alates, kuni viimase täpse puuteni sünniplaneedi või -punkti kindla kraadi ja minutiga, nagu näitab joonis 18. Sündmused, mis algavad transiidiga, kulgevad läbi terve transiidi, enne kui nad lõppevad. Joonis 18 Sellel joonisel kujutatatakse transiidis planeeti lainelise joonena. Selle retrograadset liikumist edasi ja tagasi sodiaagi mingis piirkonnas on visuaalselt kujutatatud üles ja alla lookleva lainelise joonena. Joonise alumine osa kujutab planeedi otsest liikumist läbi sodiaagi, ning joonise ülemine osa retrograadset liikumist. Selles näites kujutatakse retrograadset planeeti ühe aasta novembrist järgmise aasta augustini. Sirge joon kujutab sünnipositsiooni sodiaagis. Iga kord kui laineline joon ületab sirge joone on transiit täpne. Nende astroloogide jaoks kes on harjunud töötama transiidijoonistega, peaks see joonis päris tuttav olema
Seega y = 2ax + x2 . Esimene liidetav selles valemis on diferentsiaal dy = 2ax, kusjuures tegur 2a v~ordub funktsiooni f tuletisega punktis a, st f (x) = 2x f (a) = 2a. Teine akliige = x2 , mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev x liidetav on j¨a¨ suhtes. J¨arelikult x 0 korral saame y 2ax. Diferentsiaali geomeetriline sisu. Katsume diferentsiaali dy ja j¨a¨akliiget graafiliselt interpreteerida. Selleks vaatame joonisel 3.6 kujutatatud t¨aisnurkset kolmnurka AP R. Selle kolmnurga alumise kaateti pikkus on |AP | = x - a = x ja parempoolse kaateti pikkus on |P R| = f (x) - f (a) = y. Kaatet P R koosneb kahest osast: l~oik P Q, mis asub puutuja s all ja l~oik QR, mis asub puutuja s ja joone y = f (x) vahel. Arvutame alumise l~oigu P Q pikkuse. Kasutades sirge s t~ousunurka saame |P Q| = |AP | tan .
Seega y = 2ax + x2 . Esimene liidetav selles valemis on diferentsiaal dy = 2ax, kusjuures tegur 2a v~ordub funktsiooni f tuletisega punktis a, st f (x) = 2x f (a) = 2a. Teine liidetav on j¨a¨akliige = x2 , mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev x suhtes. J¨arelikult x 0 korral saame y 2ax. Diferentsiaali geomeetriline sisu. Katsume diferentsiaali dy ja j¨a¨akliiget graafiliselt interpreteerida. Selleks vaatame joonisel 3.6 kujutatatud t¨aisnurkset kolmnurka AP R. Selle kolmnurga alumise kaateti pikkus on |AP | = x - a = x ja parempoolse kaateti pikkus on |P R| = f (x) - f (a) = y. Kaatet P R koosneb kahest osast: l~oik P Q, mis asub puutuja s all ja l~oik QR, mis asub puutuja s ja joone y = f (x) vahel. Arvutame alumise l~oigu P Q pikkuse. Kasutades sirge s t~ousunurka saame |P Q| = |AP | tan .
annaabi.ee 
