leiaks erinevate rahvaste muistendeid vms, mis looks natuke salapära ja huvi. Hetkel tunduvad just hommikuringide vestlused natuke kuivad, aga see on muidugi algmaterjal, millest rääkida, edasine ongi õpetaja loovuse küsimus. Lõimiksin rohkem juurde matemaatikat, 6-7-stele kindlasti lugemis/ kirjutamistegevusi, kuivõrd see huvitab neid. Ma ise ilmselt kasutaksin igat plaani täiendusega nädalaplaanina. Näiteks ökomaja ehitamisega seoses uuriksime ja võrdleksime, kujutaksime erinevaid majasid üldse (erinevad materjalid, kujud, kortermajad, talumaja, moodne individuaal elamu, ökomaja jms.) ning laseks lapsel ka endal otsustada, mis temale kõige rohkem meeldiks – laps saaks võimaluse arutleda, põhjendada. Alustaksin materjali korjamisest koos lastega, sama õppekäiguna ka erinevate majade vaatlemisest jne. Nädala lõpus meisterdaksime ökomajad – lastel on ka maja ehitamiseks sellisel juhul rohkem infot. Sama taimede külvamisega –
Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa- seinal mööduvate inimeste liikuvaid varje ja kuulevad nende hääli. Vangide jaoks on olemas ainult varjud, mida võetakse kui tõelisust. Koobas oma varjudega sümboliseerib inimeste ( antud juhul koopa vangide ) meelelist maailma seda maailma, mille kohta me saame teada meelte kaudu tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te
Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa- seinal mööduvate inimeste liikuvaid varje ja kuulevad nende hääli. Vangide jaoks on olemas ainult varjud, mida võetakse kui tõelisust. Koobas oma varjudega sümboliseerib inimeste ( antud juhul koopa vangide ) meelelist maailma seda maailma, mille kohta me saame teada meelte kaudu tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: ,,Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te
Koopas kinni istuvad inimesed näevad koopa- seinal mööduvate inimeste liikuvaid varje ja kuulevad nende hääli. Vangide jaoks on olemas ainult varjud, mida võetakse kui tõelisust. Koobas oma varjudega sümboliseerib inimeste ( antud juhul koopa vangide ) meelelist maailma – seda maailma, mille kohta me saame teada meelte kaudu tulevast informatsioonist. Koopast väljaspool eksisteeriv maailm sümboliseerib aga tegelikku maailma ehk ideede maailma. Kuid kui me kujutaksime seda, et üks nendest koopa vangidest lastakse vabaks, siis väljaspool koobast pimestaks teda valgus ja näeb äkki reaalset maailma. Alguses on vabastatud vang vapustatud, kuid vähehaaval hakkab ta nägema asju sellistena nagu see ka tegelikult on. Hiljem ta pöördub tagasi koopasse, et kaasvangidele tõest rääkida. Platon laseb selle koopamüüdi loo mõtestada niimoodi: „Vangla on nähtav maailm, tulevalgus on päike ning te