SISU: Peamine ideede allikas on väliskogemus, mida põhjendab ära hästi vastsündinu, kellel ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks
Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2. Liigi tekke kiirust peaks mõõtma põlvkondade vaheldumise kaudu. 3. Liigi teke on pidev protsess, mis toimub alati ja kõikjal eluslooduses. Liikide keskmine eluiga 2...10 mln aastat (palju erandeid). Liigi alamstruktuurid: · Süstemaatilised (alamliik, rass) · Mittesüstemaatilised (kloon, puhasliin)
Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm. Oma tunnete väljendamiseks hakati seniseid väljendusvahendeid (pindu, jooni, värvusi, rütme jm) ilmestama, rõhutama ja ka abstraheerima, looma uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid. Claude Oscar Monet (1840-1926) Claude Monet oli üks impressionismi algatajatest, kuid nii nagu teisedki, kujundas ta välja väga
Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. * Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. * Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm. Oma tunnete väljendamiseks hakati seniseid väljendusvahendeid (pindu, jooni, värvusi, rütme jm) ilmestama, rõhutama ja ka abstraheerima, looma uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku, akademistliku kunsti vastu opositsiooniline liikumine, millest kasvas välja impressionistide rühmitus.
abiväge, saame ettekujutuse imelikust vastupidavusest ja meelekindlusest eestlaste püüete taotlemisel, kuigi neil ehk asjade seisukorra hindamine osalt puudulik oli, nii näit. Taani valitsus- korra suhtes alguses, oma vanemate võimu suurendamise suhtes, ordu tõelise seisukoha suhtes, ristiusu ja noorkristlaste suhtes. Õieti veel selgemalt kui vahetpidamata võitlustes, milledest räägib Läti Hendriku kroonika, tuleb sel ikka rõhuvamaks kujuneval üleminekuajal ilmsiks eestlaste imekspanemisväärt visadus ja kangekaelne paindumatus. On alanud taganemine tervel liinil ja positsioonide käestandmine. Kuid igal positsioonil on visa vastupanek, võimaluse järele isegi uus kallaletung, hoolimata isegi sellest, et see uusi vastaseid ning uusi karmimaid abinõusid nende vastu esile kutsub ja nõiaringi lülisid täiendab ning koomale tõmbab. Pikk vastupanek pidi viimaks ikkagi sellega lõppema,et kõik tähtsamad positsioonid läksid