edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus, kandvus, pausid, parasiithäälitsused Esinemislaadi vead. Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti. Pinge Teen ära Naudin esinemist Kuulaja on kõige tähtsam Esinemine tekitab stressi. Sellest tuleneb ja selle tagajärjel võimendub hirm esinemise ees. Oluline on leida midagi, ükskõik mida, mis aitaks esinejal tunda seost auditooriumiga. Inimene ise loob endale hirmu! AITÄH!!! Kasutatud kirjandus: Sirje Pree "Sotsioaalpsühholoogia 2" Hägg G. Praktiline kõnekunst. 2003, 2004
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond.
lastevanemate jaoks kehastab distsipliin endas kõike taunimisväärset (Pener 2009). Eluga toime tulemiseks vajab laps tugevat ning turvalist lähisuhet, mis baseerub tingimusteta armastusele, mida ei saa võrdsustada kõikelubatavusega. Lähisuhete edendamise nimel peab eraldama lapse jaoks aega, alles siis saab rääkida kasvatusmeetoditest- nii tunnustamisest kui karistamisest. Põhjendamatud käsud muudavad lapsed türannideks, kes üritavad ennast kehtestada jms. Autoriteediks ei kujuneta ähvardades, hirmutades ega manipuleerides (Pener 2009). Distsipliin on kindlale korrale allumine. Ka koolis on vaja distsipliini, muidu valitseb seal kaos. Kui koolis on tagatud kord, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Distsipliini tagamiseks tuleb koolis kasutada mitmeid vahendeid. Õpetaja peab ennast maksma panema, et olla autoriteetne. Õpilaste suhtes tuleb olla nõudlik, kui ei tohi ületada teatud piire. Eelkõige peaks noori juba algusest peale
Järeleandmine. Kodu on koht, kus neid tunnustatakse, kuid nende võimed jäävad rakendamata. Nad jäävad ilma võimalusest arendada enda potensiaali ning põlgavad seda. Lapsevanemad ei tea, mis vahe on juhendamisel ja kontrollimisel. Lapsevanemad peavad vastama kahele küsimusele: kas laps oskab ja tahab teisi juhtida. Kõik stereotüüpsed arvamused juhtide kohta ei oma tegelikult erilist kaalu. Müüt 1. Juhiks sünnitakse mitte ei kujuneta. Juhtimisoskust on võimalik õppida Müüt 2. Minu laps ei ole juhiks loodud. Juhtimisoskuste arendamine on kõikide jaoks elukestva hariduse ülesanne. Kõikidel inimestel on võime teisi mõjutada. Müüt 3. Juhtimine tähendab valitsemist ja võimu. Mida enam püüab juht rühma kontrollida, seda vähem võimu tal selle üle on. Efektiivsed juhid ei tee valitsemisest endale eesmärki. Nad ei soovi valitseda vaid aidata. Müüt 4. Juhtidel on teatav temperament.
annaabi.ee 
