; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja
Tal oli väga palju tiitleid elu jooksul. Töönarkomaanina kahjustas ta enda tervist. Enne surma ta oli mitu aastat haige olnud. Viimastel eluaastatel piinles William lagunenud hammaste ja luuvalu tõttu. Suri 4. augustil 1598. aastal Londonis asuvas kodus Covent Gardenis. Williami matused toimusid Westminster Abbey kirikus ning maeti Baron, Stamfordi St Martin’i kirikus, mis oli ka tema soov. Haridus ja kujunemistee William, kes oli ainuke poeg, sai hariduse Granthami ja Stamfordi Grammar koolidest. 14. aastasena läks ta St. Johni Kolledžisse, Cambridge’s, kus ta viidi kokku selle aja tähtsaimate kasvatusteadlastega Roger Aschami ja John Chekega. Omandas ebatavalised tedmised kreeka keeles, sattus protestantliku mõjuvõimu alla ning oli mõjutatud humanismist. Samad isikud mõjutasid ka religiooset poliitikat 16. sajandi teises pooles. Pärast kuut aastat Cambridges sai
kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku traditsiooni kujunes välja sajandivahetusel saksakeelses kultuuriruumis maad võtnud Lebensphilosophie ja eesti muinasusundist pärit lihtsakoeliste kujutelmade omapärase sümbioosina
Tõelist palgimetsa saavad nad vaatama minna looduskaitsealadele ning rääkida oma lastele, et kunagi elas siin maal metsarahvas. Eesti ajaloost on raske leida viimase kümnendi sarnast perioodi, kus kiired muutused ühiskonnakorralduses oleksid nii teravalt väljendunud muutustena looduskeskkonnas. Muutustena, mida me alles hakkame tunnetama ja mille kaugemale ulatuvat mõju on raske ette näha. Toimunut kajastab hästi maakasutuse teisenemine, kitsamalt metsade levik ning nende kujunemistee. Et mõista praeguste arengute võimalikku mõju tulevikule, vaadakem ajalukku. Mets põllumaale, põld sohu. Metsade praegusaegne paigutus Eestis oli enam-vähem välja kujunenud juba 17. sajandil, mil põllumajandus kasutas peaaegu kõiki selleks sobivaid alasid [9]. Viimastel aastatel käibetõeks muutunud väide metsade pindala kahekordistumisest viimasel 5060 aastal peab igati paika. Praegust olukorda võrdleme tasemega 1930. aastate lõpus ajaga, mil Eesti metsasus oli kõigi
talle pahaks panid. Kiriromaan on valgustuse ajal kõige selgemate žanritunnustega. See osutab sisemonoloogi tähtsusele ning on eelduseks psühholoogilise romaani tekkele. Valgustuse teine faas on sentimentalism, mis rajab tee suurele tundekultusele. 19. sajandi lõpu sümbioos on psühholoogiline romaan. Henry Fielding (1707-1754). Ajaloouurijad peavad teda Euroopa romaani alustalaks. Richardsoni vastand. Mingis mõttes romaaniteoreetik, kuna ta kirjutas sellel teemal palju. Fieldingu kujunemistee on suhteliselt keeruline. Ta tegeles alguses ärieluga, aga edutult. Ka näitekirjaniku amet ei tulnud tal hästi välja. Fieldingut peetakse ka detektiivromaani eellaseks. Kuulsaks sai ta romaaniga „Tom Jones“. Fieldingut tuntakse ka selle poolest, et ta esitab sümmeetrilise süzee – tegelaste paar. Fieldingu järgi tuleb tundiga inimese maski taha, et saada aru, kes ta päriselt on. Vastandlikud karakterid, aga tegelikult on seal näivuse ja tegelikkuse konflikt.
annaabi.ee 
