(a) Transgressioon on minatunnetuse osa; piiri ja normide olemasolu teadvustamine kuulub inimkogemuse juurde ja (b) kehtestatud normid või kitsendused õhutavad rikkumisele ja piiriületamisele. Kuid seda ei tule mõista klassikalise opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17. sajandi lõpu Tartu), Tiit Aleksejev "Palveränd" (ristisõdade triloogia 1. osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse
nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema". Lühimällu jõudnud infost läheb signaal ka püsimällu, mis samuti hakkab mõjutama protsesse lühimälus. Osa uurijaid peabki inimese lühimälu püsimälu aktiveeritud osaks (R.C. Atkinson, 1980). (Ibid:45)
Seda asjaolu saab Protagorase järgi kinnitada ka logos`ega, ratsionaalse argumentatsiooniga. Nimelt on ju tõepoolest nii, et kui kellelgi puudub mõni spetsiaalne eeldus – näiteks muusikaline kuulmine – siis ei tehta selle eest inimesele etteheiteid. Kuid kui keegi on häbitu või ebaõiglane, siis kutsub see igal juhul esile pahameele tema vastu. Seega eeldavad inimesed tõesti, et antud juhul on tegemist selliste omadustega, mis kõigil inimestel on ja olema peavad. Antud müüt osutab kujundlikul viisil ühele olulisele eristusele – spetsiaalse ja üldise kompetentsi eristusele. Esimene nõuab erilisi eeldusi ja spetsiaalset ettevalmistust, see kujutab endast niiöelda ekspertkompetentsi. Teise puhul aga eeldatakse, et see on kõigil ühiskonna liikmetel olemas ning ei nõua spetsiaalset ettevalmistust. Protagoras osutabki, et poliitiline kompetents on viimast laadi kompetents ja seetõttu teevad ateenlased väga õigesti, kui kuulavad
Sõna võib aktiveerida ("produtseerida") temale vastava kujundi, kujundiline mõtlemine võib selle ümber organiseerida, luua alternatiivse mudeli ning selle asjakohasust testida. Lõpuks läheb ülesande tegelikuks lahendamiseks tõenäoliselt vaja ka kujundilise mõtlemise tulemuse sõnastamist. Samas näiteks Köhleri ahvidel polnud insaiti avastamise katses banaanikimbu kättesaamiseks vaja mitte sõnu, vaid tegusid, kuigi insaidi kujul tekkinud probleemi lahendus saabus eeldatavasti kujundlikul teel. Probleemide lahendamine Probleemide lahendamine koosneb kolmest etapist: (1) Probleemi sõnastamine (2) Lahenduse loomine ehk tegelik lahendus (3) Lahenduse õigsuse kontroll Probleemide lahendamine seisneb nende (1) struktureerimises, (2) struktuuri tuletamises ja (3) transformeerimises. Probleemi sõnastamine on ühtlasi probleemi struktureerimise (korrastamise või ümberkorrastamise) alguseks
annaabi.ee 
