Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt,
Lermontovi "Valik luuletusi" jt. Varasem stiil impressionistlik, erksad värvid, dekoratiivne, võrdlused ja metafoorid. Debüütkogus pole alati täpsed riimid: valevus-hardumus, naeratus-armastus, mättad-võtad, 16 kiha-üha, põllu-ellu. 1917 "Sonetid" debüteerib, sokeerib vanameelseid vabameelsusega, toob sensuaalse armastuse kujutamise uuele tasandile. Elurõõm ja armuküllus. Tehti palju maha. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Tujud- teadlikkus oma naiselikust veetlusest ja igatsus võita vastssugupoole tähelepanu, ka Päikesevann, Sina ütled, Ehtides. Looduses eelkõige kevad ja suvi, täis elu, liikumist ja kirkaid värve- Sinine terrass. 1918 "Eelõitseng" sisaldab varasemaid katsetusi aastaist 1904-13. peale armastuse muid teemasid ei mahu, kuid seda korvab tundesiirus ning harva vaid nukrad toonid. Õnne ootel-
oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. Underi ahas luuleruum piirdub koduaia terrasside, treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev
karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata. ,,Sonetid" esikkogu 1917 Siuru kirjastuse raames. Under sokeerib vanameelseid vabameelsusega armastusest kõneledes. Luuletused on värvikad. Läbi on põimunud armastus- ja loodustemaatika. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. ,,Eelõitseng" 1918 sisaldab loomingut, mis kirjutatud enne ,,Sonette". Väga sarnased kogud. ,,Sinine puri" 1918. Jätkub loodus- ja armastusluule teema. Luuletaja tunnetab loodust täpselt, elab intensiivselt kaasa, tunneb seda, mida näeb, kirjeldused ei ole objektiivsed, vaid isiklikud ja täis autori tundepuhanguid. Aimata võib nimetu ootusärevust, autor räägib millegi/ kellegi ootamisest.
meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. Underi ahas luuleruum piirdub koduaia terrasside, treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka 19 varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust
annaabi.ee 
