uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga
Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiri. Omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Isikupärast laadi toetab võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem kasutab ta mitmesugust kujundikeelt. Ühelt poolt on vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse. Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu: ,,Nägu koduaknas", ,,Mängumees", ,,Kerjused treppidel", ,,Merepõhi", ,,Muinasjutt Tiigrimaast",
komöödiad, mis ei rahuldanud nõudlikku vaatajat. Sündis draamatekstideta realistlik teater. Süzeed ja teemad, mis olid kirjanduses tuntud, tõid teatrisse rohkem rahvast. Enne 1930ndaid mängiti Eestis dramatiseeringutest lastelavastusi, kuni Raudsepp kirjutas ,,Mikumärdi" ehk groteskse, ent koomilise näidendi, siis algas buum. 20.saj keskpaiga dramatiseeringus domineerib alusteose tähendussisu avamine, rakendatakse montaazi ja teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest - Teosekesksed tuum on 1 tekst, millele lisatakse muid tekste, võimendamaks ja tõlgendamaks teose mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad: Dialoog tegelaskõne, millele lisanduvad paralingvistilised märgid: intonatsioon, hääle tugevus, tempo, individuaalsus
ehted: moodsa luule võtted. Abstraktne sõnavara ja elukaugus – olulised mõjutegurid on antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja põõsastes istuvad tuvikesed, kuskil õitsevad roosid ja taevas särab kuldne päike, öösel säravad tähed. Kasutatakse kõiki aasta- ja päevaaegu. Räägitakse lahkumisest ja kodust – idülliline ja elukauge
annaabi.ee 
