rahvusvaheliselt kõige enam tööd tehtud ja konventsioonide sõlmimise näol suuremaid tulemusi saavutatu. Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul seetõttu sisuliselt ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist kestmisvõimet, nende säilitamist järgmistele põlvkondadele teadliku organiseeritud sihipärase ennetus- ja kaitsetegevuse abil. Ökoloogilised probleemidtingivad inimese ja looduse suhete ümberhindamise vajaduse, mille tulemusena kujundatavat uut lähenemisviisi esitatakse jätkusuutlikkuse kontseptsioonina. Analoogselt ökoloogilistele kooslustele nõrgenevad ja kaovad leviala avatuse suurenemise (näiteks globaliseerumise) tingimustes inimtegevuse tagajärjel ka paljud varem suhtelises isolatsioonis arenenud sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud kooslused. Positiivseks tunnistatud muutuste kõrval ilmnevad ühiskonna arengus ka nähtused ja tendentsid, mida käsitletakse ühiskonda kahjustavatena
ent kõige olulisem on ometi see, kas disain vastuvõtjale korda läheb ja kas edastatav sõnum ka tõesti kohale jõuab (Mändmaa, 2004b: 73). ,,Heal disainil on tugev sisu. Hea disain on probleemispetsiifiline. Kui tegemist on vaid formaalse harjutusega, siis disain ei toimi." (Mändmaa, 2004a: 152). Selle protsessi käigus tuleks disaineril endalt küsida, kas olemasolevad kujundusideed on brändi sõnumi ning olemusega piisavalt tugevas seoses. 4.3 Disaineri enda nägu kujunduses Kujundatavat disaini ei tohiks liigselt mõjutada lasta harjumusest ja väljakujunenud normatiividest. Oluline on olla väga lähedal iseendale ning mitte end kliendiga väga samastada, sest disain peab olema disaineri nägu (Mändmaa, 2004a: 152, 154). Ideede 10 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid
Tema teesid on pigem sotsiaalontoloogilised üldistused inimese muutunud situatsiooni kohta, mille tõi kaasa kreeka ühiskonna transformatsioon varasemast arhailisest, staatilisest ühiskonnast dünaamilisse turumajanduslike suhetega ühiskonda, kus üha suuremat rolli mängib elutähtsate asjade otsustamine ühiskondliku avalikkuse poolt avaliku debati kaudu. Ühiskondlik olemine kujutab sofistide sõnul endast mitte staatilisena etteantud, vaid “inimmõõduliselt” kujundatavat, muutlikku olemist. (156a-157b) Samal ajal on sellel positsioonil omad epistemoloogilised implikatsioonid. See paistab argumenteerivat selle poolt, et üldkehtiv tõde on saavutamatu, viitega sellele, et teadmine on alati perspektiivne ning et alati on võimalik, et kerkivad esile uued vaatekohad. Kas sellest ka järeldub see, et üldkehtiv teadmine pole inimesele saavutatav, on omaette küsimus. Igal juhul on selline tunnetuse-käsitlus vastandlik
üldiste eesmärkide saavutamise? - Mitmetasandilises (hierarhilises) juhtimissüsteemis seondub eesmärgi eri tüüpidega erisuguste juhtimistasandite töö (kõrgemalt juhtimissubjektilt tuleva käsu ja madalama subjekti omakasu poole püüdlemise) kooskõlastamise probleem. Eesmärgisüsteemi punktkomponendid oleks sel juhul peamiselt välise päritoluga ja kujutaks endast sisuliselt kõrgema juhtimistaseme kujundatavat väliskeskkonda (subjektile kõrgemalt pealepandud kohustusi). Nendes tingimustes otsib madalama taseme subjekt endale oma huvidele (lahendamist vajavatele probleemidele) vastavat trajektooreesmärki, mis võimaldaks tal oma olukorda piiramatult parandada. - Lisaks ülaltpoolt antavatele kohustustele (punkteesmärkidele) suunavad kõrgemad juhtimistasandid ka madalama taseme subjektide trajektooreesmärkide kujunemist. Seda tehakse
annaabi.ee 
