on looduslikku päritolu. EESTI Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise
kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on
mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad. "Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud
valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja.Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. KUIVENDUSNORM. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. TURBA VAJUMINE. Kuivendamise tulemusena soopind vajub. Veehulk väheneb. Aeglast, kuid püsivat soopinna vajumist põhjustab pealmise turbakihi lagunemine, selle mineraliseerumine. Turbamaa sage harimine suurendab turbakihi mineraliseerumist
elupaiku käsitlevas direktiivis ning ka Berni konventsioonis vaadeldakse neid kui ranget kaitset vajavaid liike. Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada
Kasutatakse üle kogu maailma (maasikaistandikud, rühvelkultuurid, viljapuuaiad), sest vee ratsionaalne kasutamine ning energia ja tööjõu märkimisväärne kokkuhoid on säästlikumad ja odavam. 7 . Altniisutus: pais- ja dreenniisutus. Altniisutus on kasutatav peamiselt aladel, mis vajavad kuivendamist. Kuivendamiseks kasutatakse drenaazisüsteeme. Paisniisutuseks tuleb rajada kuivendusvõrgu kogujakraavidele lüüsregulaatorid. Kevadise suurvee jala peavad lüüsid olema avatud. Kui kuivendataval ala on põhjaveetase langenud kuivendusnormini, suletakse lüüsid ja vesi paisutatakse kogujakraavides üles. Vesi kasutatakse ära põua ajal. Suvel ei ole paisniisutusest kasu, sest kuivendusvõrgus on vee vool väga väike või puudub üldse Dreenniisutuse korral lisaks äravoolu tõkestamisele drenaazisüsteemised nähakse ette ka vee juurdeandmine pumpamise teel.. On mitmeid erinevaid dreenniisutussüsteeme. Süsteemi valikul
Optimaalne on selline kuivendusintensiivsus, mille korral liigniiskusest põhjustatud saagikadude ja kuivenduse aastakulude summa on minimaalne. Kriteeriumi alusel töötatakse välja ka detailvõrgu projekteerimise alused. 35)Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Olenevalt sellest, kuidas reguleeriv võrk maa-alale on paigutatud, tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Laus- ehk süstemaatilise kuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivenduse korral paiknevad nad aga ainult märgades kohtades. Dreenide asetuse süsteemis määravad ära liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt. Dreenide asetust süsteemis mõjutavad ka mullaerimid, metsapiir ja puude read objektil. Saksa
valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja. Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on
annaabi.ee 
