sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts: pidas veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra paranemist. 14. Vaatamata lüüasamisele aktiveeris revolutsioon rahvast. Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistuste liikumine kuivendas suuri soostunud alasid. 1902. aastal asutati Eesti Laenu ja Hoiuühistu.Asutati ka eesti keeles kool, asutati Eesti Kirjanduse Selts, Loodi Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum.Hakati otsima sidemeid ka teiste rahvastega. 15. 1857. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Perno Postimees. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas harideuse vajalikkusest. Oli lihtne, rahvapärane ja piltlik. 16. 1865
ihkad sa kahaneda... Tekstinäited ,,Õnneks oli parasjagu algamas suvi, ja suvel pole kuum, aurune paberivabrik ka põrmugi meeldiv koht. Mati oli ammu ihanud maale, loodusesse. Ta jättis ajutiselt maha tädi Magda, tema kaneelist lõhnavad omatehtud saiakesed, puhtad linased voodiriided ja portselan- Jeesukese kummutil. Liitus maaparandajatega, kuivendas soid, raius võsa. Ja kui ta suve lõpul leidis koha filmistuudios, määras see kõik. Esiotsa oli ta laudsepp, kuid et tööd polnud palju, võttis pürotehnik ta oma õpipoisiks. Vastukaaluks hääleaparaadile olid Mati käed kindlad, täpsed ja tugevad. Kuigi pürotehnik ei tohi kasutada kvalifitseerimata abilisi, märkas vana rahulik Ludvig, kes püssirohugaoli kokku puutunud juba Esimeses maailmasõjas, et Matit võib usaldada nagu iseennast
saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik Preisimaa, kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel. 18.sajand Austrias valitses Maria Theresa valitses riiki 40 aastat ja järgis usuvabaduse põhimõtteid ja Joseph II astus Aadli, kiriku ja provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu. 9. Venemaa 18
lähenedes kümnele heideti puhkama. Umbes samalaadsest reziimist pidas Verdi kinni ka talviti Genuas, asendades piki põlde ja alleesid ettevõetud jalutuskäike väljasõitudega Acquasolale. Ühendatud Itaalia olevikus ja perspektiivides pettununa eemaldus Verdi juba keskeas ühiskondlikust tegevusest ning pühendus rahva viletsa elujärje parandamisele. Et seda järjekindlalt teostada, alustas ta oma mõisas talle endale ebavajalikke ehitustöid, kaevas kanaleid ning kuivendas soid. Palju energiat ja rahalisi ressursse nõudis Villanova haigla rajamine. Verdi tutvus parimate Genua arstidega, õppis tundma kaasaegsete haiglate uusimat sisustust ning valis välja kõik vajaliku. Helilooja keeldus haiglale oma nime andmast ning soovis, et selle avamist tähistaks kõnede ja ülistussõnade asemel esimeste abivajajate vastuvõtmine. 28
Julius Caesar korraldas 300 etruski vanema tapatalgud. Vanad roomlased võtsid etruskidelt üle rohkem, kui oskame arvata. Kõrgelt oli arenenud etruskide ühiskonnakorraldus. Siingi arvatakse, et roomlased kasutasid oma ühiskonnaelu korraldamisel just etruskide mudelit. Teada on, et etruskid oli väga võimekad ehitajad ja käsitöölised. Nende ajal rajatud maa-alune kanal Cloaca Maxima viis soode vee Tiberisse ja kuivendas seitsme künka vahelise ala. Soo asemele rajati ajapikku Rooma turuplats ja linna keskväljak Forum Romanum, millest sai hiljem kogu Itaalia ja Rooma riigi keskus. Üks lahendamata saladusi on etruskide jõukus. Teada on, et etruskid olid kuulsad kaupmehed ja piraadid. Paljude ajaloolaste arvates polnud aga neil kahel mõistel toona eriti vahet. Etruskid olid õppinud ka kulda kaevama ning pronksist ja rauast kööginõusid, ehteid, hobuserakmeid ja relvi valmistama.