(gaasiga, milleks on õhk või suitsugaas), mis annab materjalile otseselt soojust, materjalist aurustunud niiskus eraldatakse koos kuivatusagensiga. Konvektiivne kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul. Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri. (Riina Soidla, 2004) Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur. 5 Külmkuivatamine • Plussid: säilivad hästi materjali algomadused (struktuur, maitse, toiteväärtus), muutub tihedus, mis taastub kiiresti toote vette asetamisel
· Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral. Materjalideks on kas Värvitud teras või plast. Õhuvahetusseade · Juhib sisse tulevat ja välja minevat õhku. · Osad seadmed sisaldavad jahutus ja soojendus süsteeme ning filtreid. Õhukuivati · Õhukuivati on seade, mille abil vähendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide liigset niiskust. Kuivatamisel on oluline teada, et kuivatatava ruumi uksed ja aknad peavad olema suletud. · Hoiab kontrolli all liigse niiskuse tõusu ning kaitseb niiskusest tingitud ebamugava tunde tekkimise vastu. Õhuniisuti · Õhuniisuti on seade, mille abil suurendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide niiskust. Õhuniisutamisel on oluline teada, et niisutamisega ei tohi minna liiale. Kui märkate aknal või mõnel teisel külmemal pinnal kondensaadi teket, peate niisutamise lõpetama!
süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e. raske vesinik - tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Prootium e
Kaalume proovi ja paneme kuivatuskappi, kuivatame püsiva kaaluni. Materjali algniiskussisaldus arvutame valemiga: a-b W1 = 100% a kus a - proovi algkaal; b - kaal pärast kuivatamist. Kui aparaadis on saavutatud etteantud õhutemperatuur, paneme riiul 2 koos prooviga kuivatuskambrisse alusele 3 ja hakame registreerima (intervallidega 5 min) kontrollmõõteriistade näitusid. Katse lõpetame, kui kuivatatava materjali kaal praktiliselt enam ei vähene. VALEMID. wõ L Reynoldsi kriteerium Re = (1) Gõ Õhu kiirus kuivatuskambris wõ = m/s, (2) õ' S kus 'õ - kasutades õhu parameetrite keskmisi väärtusi enne ja pärast kuivatuskambrit
Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks. 13 3.7. Kuivatamine Kuivatamine on üheks toiduainete konserveerimise meetodiks, mille puhul suur osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kuivatatakse 12-14 %-lise niiskussisalduseni. Nii on tagatud kuivatatud toodete pikaajaline säilivus. Sõltuvalt kuivatatava materjali omadustest, kasutatakse erinevaid kuivatamise meetodeid. Kuna protsess nõuab suurt energiakulu, on soovitav eelnevalt osa niiskusest eraldada pressimise, tsentrifuugimise, filtreerimise või aurutamisega (kondenseerimisega). Kasutatavad kuivatid võib jaotada tunnel-, lint- ja pihustuskuivatiteks. Tunnelkuivatis on materjal õhukese kihina liikuvate konteinerite riiulitel. Kuum õhk liigub materjalile vastassuunas, viies endaga kaasa eraldunud niiskuse. Lintkuivatis
sooja õhu kanalitega kuivatuskambri) eritootlikkus, so.kui palju vett kg-des eemaldatakse ühes tunnis 1m s kuivatuskambris, seega mõõtühik on kg/m h, kui kuivatatakse sööda-ja toiduvilja; Tk viljakuivati tööperioodi arvestuslik kestus aastates: kui vilja koristatakse 30 kalendripäeva, siis on Tk = 500 tundi,20 kalendripäeva Tk = 330 tundi ja 15 kalendripäeva Tk = 350 tundi; k koefitsent mis arvestab kuivati tootlikuse muutumist sõltuvalt kuivatatava vilja jms. Liigist: nisu, odra ja kaera kuivatamisel on k = 1.0, rukki ja rapsiseemne kuivatamisel k =0,9 ja herne kuivatamisel k = 0,7, Koefitsendi k keskmine väärtus arvutatakse kas keskmise kaalutuna või odra järgi; k kuivati mahu paranduskoefitsent, mis näitab,mitu korda on kuivati kogumaht suurem kuivatuskambri (õhukanalitega) mahust.Firmade ANTTI ja ARSKA sahtkuivatites on keskmiselt k = 2.0;
annaabi.ee 
