Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd Ennemuistsest rõõmupõlverst Kadunud õnnest paljatand Tõsta pead õikekene Koit on saanud isandaks Oma terad hiilgavat saadab Et nad nutu kuivataks Kui ta lõunavalgust puistab Üle õitseva eestimaa Oh kuis tahame tall tänu Õis siis vastu õhata
On sull` Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull` teada ann`d ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis!
Too raamatust näiteid. 3. Mida tundsid Krootuse talu pojad, kui nende ema suri? 4. Millise vale oli Nipernaadi välja mõelnud ja vendadele rääkinud? 5. Kelleks luiskas end Nipernaadi novellis „Pärlipüüdja“ esimesena? 6. Kuidas reageeris Ello Nipernaadi esimesele armastusavaldusele?' 7. Millega võlus Nipernaadi Ellot? 8. Kuidas suhtud sina nendesse unistuste pärlitesse? Kuidas iseloomustab see kõik Nipernaadit? 9. Miks Küüp ei tahtnud, et Nipernaadi tema sood kuivataks? 10. Missuguseks muutsid valged ööd Nipernaadi? Milliseks muutus Nipernaadi aga talve lähenedes? Too näiteid 11. Kuidas erines Maret teistest „Toomas Nipernaadi“ naistegelastest? Põhjenda ja too näiteid. 12. Kas ilus vale või igav tõde? Miks antakse Nipernaadile tema valed andeks? Vasta küsimustele, lisades näiteid teosest. 13. Mõtesta lahti järgnevad read: „Seeba kuninganna?“ kordas Nipernaadi kurvalt. „Ei, armas
On sull' Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull' teada ann'd ennemuistsest rõõmupõlvest? Kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilgavalt saadab, et nad nutu kuivataks! Kui ta lõunavalgust puistab üle õitsva Eestimaa, oh, kuis tahame tall' tänu, õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv. Seda võib võrrelda Liivi poeemiga ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa", mis on samuti justkui ennustus eesti rahvale
Küll on ematoitepiima peale • Ammpere on mesilaspere. kus kasvatatakse üles emakuppe. vageldamine hõlpsam, sest vagel tuleb vageldusnõela pealt kergemini ära. • Lesepere on mesilaspere kus soodustatakse leskede kasvatamist, andes Vageldada võib nii ruumis sees kui ka taru juures. Tuleb vaid jälgida, peresse kas lesekannudega kärjepõhju või lõigates kärgedesse augud sisse, et päike vaklasid ära ei kuivataks. Soovitatavalt võiks kogu protseduur et mesilased ehitaksid lesekanne. Neid peresid tuleb enamasti lisaks sööta. jääda poole tunni sisse. Leseperedega tuleb alustada ca 40 päeva enne esimeste emade koorumist. Lesed saavad suguküpseks 2 nädalat pärast koorumist. 14. KUPUALGETESSE MUNEMISE MEETOD • Inkubaator on seade, milles on loodud vajalikud tingimused ema- (NICOT’ ISOLAATOR)
annaabi.ee 
