Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod Alusvärvile kantakse kujuteldavate puitdetailide praod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle. Aaderdamisliike on kolm: Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine. Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga. Kiire käsitsi aaderdamine. Töödeldav kiht on antud juhul viie minuti möödudes eemaldatav peene terasvillaga. Erinevaid värvimuldasid ja tehnikat kasutades on võimalik erinevaid puiduliike imiteerida. Lihtsaim
Uuem viis Tadelakt kantakse Veneetsia kelluga õhukese kihna pinnale. Lastakse veidi tahkuda ja kantakse seejärel teine õhuke kiht peale. Lastakse mõni aeg tahkuda ja silutakse seejärel Veneetsia kelluga. Edasi silutakse plastist pahtlilabidaga ning poleeritakse ja tihendatakse kiviga. Plastist pahtlilabidaga saab ka väiksemaid augukesi ja poore täiendavalt täita. · JÄRELTÖÖTLUS KREIDEZEIT läikseep kantakse pehme pintsliga küllalt rohkelt pinnale. Lühikese kuivamisaja järel, kui segu on sisse tõmmanud, lihvitakse pind uuesti poleerimiskiviga. Tekib väga läikiv ning vett ja mustust hülgav pind, mis sobib nt ka märgadesse ruumidesse. Keemiliselt tekib seebi ja aluspinnas oleva lubja reageerimisel vees lahustumatu lubiseep. KREIDEZEIT Puunia vaha võib kanda pinnale lisaks juhul, kui soovitakse eriti läikivat pinda. Segu kantakse õhukese kihina pinnale ja poleeritakse peale kuivamist Veneetsia kelluga.
Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja. 4 2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu.
Dispergant ehk dispergeeriv aine on kemikaal, mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet. Dispergante kasutatakse eriti näiteks vette sattunud toornaftakelmete lõhkumisel. Dispergendil on viis olulist omadust: eraldada ja hoida eraldi pulbri osakesi, et sideaine saaks nendega individuaalselt seonduda, suurendada pulbri hulka mõistlikel viskoossustel voolises, vähendada solvendi hulka pastas, nii raha säästmise kui ka kuivamisaja lühendamise eesmärgil ja põleda välja enne paagutamist, et lõpp-produkt sisaldaks ainult soovitud komponente 4. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. Korjavad nei kategoorija järgi ning pärast: Võimalikud on mitmed töötlemisviisid: •kokkupressimine ja pakendamine •peenestamine ja jahvatamine •tuhastamineIga sellise seadme kohta: •peab olema ära näidatud tema asukoht •peab olema määratletud tema tootlus
Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb, kaob kaitsev mõju ära. Kõvadus ja sitkus. Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinna, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4
vedelas olekus ja on võimeline õhu käes kuivama ja kõvenema. Vähesel hulgal lisatakse õlisideainesse ka mõningaid teisi aineid: vaike, vaha, lakke. Keemiliselt vaadates on maaliõlid glütseroolestrid erinevate rasvhapete (steariin, süsivesinikud, ja vitamiinid) jääkidega. Õli omadused sõltuvad põhiliselt nende koostises olevate rasvhappejääkide omadustest (vt lisas tabel 7). Küllastumata rasvhapped annavad õlile võime kuivada. Rasvhappeid sisaldavad õlid jagunevad nende kuivamisaja järgi: kuivavateks (lina-, kanepi-, pähkli-, mooni-, päevalilleõli), poolkuivavateks (puuvilja-, maisi-, seesamiõli) ja mittekuivavateks (kastoor-, mandli-, oliivõli) õlideks (vt lisa 2 tabel 3 ja 4). Maalimisel kasutatakse eranditult kuivavaid õlisid, mis kuivades moodustavad tugeva, kuid elastse kile. Kuivamine on seotud küllastumata rasvapete sisaldusest õlis, sest nende C=C kaksiksidemed võimaldavad polümerisatsiooni ja oksüdatsiooni reaktsioone, mis aitab kaasa kile
Värvid peavad moodustavama pinnal orgaanilise kelme. Välispind peab olema sile, läikiv või matt, värviline või läbipaistev, kulumiskindel. Kaitseomadused mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. Tähtis on ilufunktsioon ka. Nakkumise tingimused samad mis on liimidel (karedus, poorsus, hüdrofoobsus). Tugevus. Kui värvkate praguneb kaitsev mõju kaob ära. Kõvadus ja sitkus. Heal värvil ei tohi tekkida kriimustusi ja kildu. Voolavuse ja kuivamisaja tasakaal - Vedel värv moodustab ühtlase pinda, liiga vedel värv voolab vertikaalselt pinnalt alla. Voolavus on suurel määral sõltub kasutatud solvendist ja selle hulgast. Värvide koostis - Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur:
Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine Mustrijoonistamine Kaitselakkimine Aluspind peab olema sile ja krunditud. Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod. Risti asetsevad detailid tuleb värvida esmajärjekorras. Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine. Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga. Kiire käsitsi aaderdamine. Töödeldav kiht on antud juhul viie minuti möödudes eemaldatav peene terasvillaga. 2. Võrdle: tsement- ja savimörti Tsementmört on parem, ta kivistub, aga savimört kuivab. Savimörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Savimört on aga sellepärast tsemendist parem, kuna ta hingab.
annaabi.ee 
