vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald Kurese ringvall-linnus - Pärnu maakond Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus
aastast elanud oma perega Sangastes, juhtinud mõisa majapidamist ja alustanud mõisa aedade ja parkide rajamist. Sangaste mõis meenutab pisut rohelusse peidetud väikest linnust. Möödunud sajandi kolmandal veerandil oli see LõunaEestis üks jõukamaid mõisaid. Eesti Vabariigi ajal kuulus Sangaste kihelkond algul Tartu maakonna alla, 1920. a. loodi Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste. 1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam,
põllumajandustoodangust. Maareformi ebaotstarbekust märgati juba 1945. aasta lõpul. Aastatel 1944 1947 võõrandati 927 049 hektarit maad, millest 142 622 hektarit oli põldu. 1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi: · 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959
Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut rohkem kui 1919. aastal loendatud 14 179 elanikku. Suurema osa juurdekasvust andis siiski
annaabi.ee 
