KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2 2 Assamalla 131 129 129 Järsi 3 3 3 Järvajõe 24 24 24 Kadapiku 13 12 13 Kaeva 17 16 16 Kerguta 13 13 10 Koiduküla 5 5 5 Koplitaguse 10 10 9 Kuie 36 35 32 Kullenga 28 28 29 Kursi 40 40 41 Lemmküla 1 1 1 Loksa 37 36 36 Metskaevu 10 9 9 Naistevälja 31 31 32 Piisupi 51 60 59 Porkuni 198 196 189 Põdrangu 82 81 80 Sauvälja 21 21 20
aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere,
aastas, koolimaad jäid endiselt tema kasutada. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, usuõpetust ja vaimulikke laule. M. Kokk oli üksikutele õpilastele õpetanud saksa keelt. Koolikursus vältas 4 aastat, lisaks katselkäimised kuni 16 aastani, mil mindi leeri. Nooremad õpilased õppisid koolis 5 päeva nädalas, külakooli lõpetanud käisid ühel talvel 2 päeva ja järgmisel ühe päeva nädalas kooli juures kordamiskatsetel. Kooli revidendiks oli Kuie mõisnik, kes koos pastoriga revideeris kooli igal kevadel. Pärast M.Kokka, kes lahkus vanaduse ja uute koolinõuete pärast, sai uueks kooliõpetajaks 1875.a Preedik Brehm. Tema ajal oli koolis lapsi ca 75. 1877.a. ehitati koolile uus maja, vanast majast umbes 20 m läände. Vana maja jäi kasutamiseks rehena ja tallina. 1884.a. sai Jalgsema kooli õpetajaks Hans Rink, kes varem oli olnud õpetajaks Venemaal Oudova maakonnas. Tema ettepanekul muudeti Jalgsema kool 1886.a.
koht Põhiline funktsioon parvesid või laevasi dkallast mööda vedada, enamasti just vastuvoolu. Burlakki rakendid olid 4- 100 artelli moodustda, olenes laeva suurusest. Hooajatöö, tegutsesid sügisel ja kevadel+ suvel. Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud tööjõuna otseses tööstuses ( eriti uurali tööstusettevõtetes) Teenisi palka nau vabrikutöölised, samas olid ettevõttega isiklikult seot. Kui ettevõttel läks hästi oli ka tööstusorjadel soodustusi. Kuie ttevõttel läks aga halvasti, siis võidi ka väga paju vireleda. Samas igal juhul, isegi kui hästi läks, said nad 3-4x vähem palka kui omal jõul palka oleks saanud. Suur osa oli ka riigitp (Kazevnnõe kpestjane) e kroonutp. Ei saanud maast lahus osta või müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt linnaelanikuks saada). Lahedam elamine. Riigitp osakaal on ärk-järgult kasvanud. Palju riigitp
ühinemise lepingu. (Selle lepingu kohaselt on kaks võlgnikku) Poolte õigused ja kohustused: OÜ Spirit õigus nõuda raha tasumist ja maksta laen OÜ Lavinor Baltic kohustus maksta võlg 15.04.2014 tagasi ja saada laen kätte. AT ta on ühinenud võlaga ja vastutab solidaarselt võlgnikuga. Kas kohustusi on rikutud? Laenusaaja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, sest tähtaegselt poel täidetud. Kohustus on täidetud osaliselt-kohustuse rikkumine kuie I ole eraldi lepingus kokku lepitud. Kas vastutab? Vastutab Õiguskaitsevahendid: Saab nõuda kohustuse täitmist ja viivist-tuginedes nii seadusele kui lepingule. Kui lepingus on olemas, siis vaatan lepingut. Sissenõudmisega seotud kulude katteks 40euri. Põhivõlgnevus+viivis+sissenõudmisega seotud kulu Saab nõuda nii Lavinor Balticult kui ka AT-lt. Kaasus 4 AS Kivi esindajad pöörduvad teie poole järgmise jutuga: ,,OÜ Puu ja AS Kivi sõlmisid, kui kinnistu kaasomanikud 13
annaabi.ee 
