(Tiidus 1997). ,,Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval" (Kõiv jt 2004; lk 182). Toit toodi lauale alati lahtilõigatuna, kuna söödi näppudega. Sööjaid ümmardas alati arvukat orje ning külalised võtsid tavaliselt ise oma ümmardajad kaasa. Tavatu polnud ka olukord, kus üks eriline ori pidi maitsma peremehe toitu, et teha kindlaks, et see mürgitatud ei olnud. ,,Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195). Pärast õhtustamist joodi lahjendatud ja maitsestatud veini ning joojatele pandi kaela lillevanikud. Ka riietusega said orjapidajad oma rikkust rõhutada nimelt mida kallimast materjalist tooga (tooga kattis lihtsat sõrgitaolist tuunikat ja oli vaba kodaniku tunnusmärk), seda paksem rahakott. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti purpurmantlit. Loomulikult
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis peremehes haavatu teenrite abiga kööki, kus tema eest natuke hoolitseti. 15 Aadlik aga oli läinud tagasi akna juurde ja vaatles mõninga kärsitusega rahvahulka, kes oma paigalpüsimisega teda tugevasti pahandas. «Noh, kuidas sel pöörasel läheb?» küsis ta ukse krigina peale ümber pöörates ja peremehe poole pöördudes, kes oli tulnud tema tervise üle järele pärima. «Kas Teie Ekstsellents on terve?» küsis peremees. «Jah, täiesti terve, kallis peremees. Aga esmajoones soovisin ma teada, kuidas läheb meie noormehel?» «Tal läheb juba üsna hästi,» vastas peremees, «ta minestas lõplikult.» «Tõesti?» küsis aadlimees. «Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.» «See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu. «Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi tehes
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas oli, või õigemini, just sellepärast, et ta sadamas oli, ei saanud ta iialgi erutuseta meenutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
