ddNTP ei inkorporeeru nii hästi, pannakse lahusesse suure kontsentratsiooniga (ülehulgas). 5.2) Kui ddNTP inkorporeerub kasvavasse DNA ahelasse, miks ekstensioon termineerub? 3' otsas on vesinik, ei saa moodustuda fosfodiesterside järgmise nukleotiidiga. 5.3) Pikemad järjestused (>1000 nt) sekveneeritakse järestuse otstest kahe erineva vastassuunalise praimeriga kahes erinevas katseklaasis. Miks ei teostata sekveneerimist kahe erineva praimeriga ühes katseklaasis? Sest järjestused kuhjuksid üksteise peale ning pildi pealt pole neid kerge eristada. 5.4) Sekveneeritav DNA sade lahustatakse formamiidis, mis sisaldab 5 mM lõppkontsentratsiooniga EDTA-d (FA+EDTA lahus). Kui palju on vaja pipeteerida 800 l FA+EDTA tegemiseks 0,5 M EDTA lahust? 8 l. Kokkuvõte: Mastermix oli millegi pärast inaktiveerunud ning DNA-d ei õnnestunud sekveneerida. 16
sündi läheb see funktsioon üle luuüdile. 12 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Eritamine ja veebilanss Kui üks neerudest lõpetaks vigastuse või haiguse tõttu oma töö, võime jätkata normaalset elu. Kui töötamast lakkaksid mõlemad neerud, ootaks organismi tõsine kriis: vesi, uurea ja kaaliumioonid kuhjuksid kehas kiiresti, sest organismil puuduks võimalus neist vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett
- Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette. Nii tekib ajukoore areng - Rakud liiguvad mööda kiudusid, iga järgnev ajukoore kiht kihistub seestpoolt väljapoole. Uued rakud peavad vanades läbi tungima - Väikeajus on vastupidi – need rakud mis esimesena tekivad liiguvad väljast sisse Tekivad cajal-reutziuse rakud mis kontrollivad neuronite asetumist õigesse koorekihit. Toodavad reeliini mis annab signaali kuhu kihistuda. Kui seda pole kuhjuksid rakud kokku. Ajukoore väljakujunemine - Arengu käigus on aju suhteliselt sile. Vaod ja käärud tekivad. - Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse
koepinda); liiga palju kääre – ei võimalda nii head suhtlemist; liiga suured käärud; topelt ajukoor; hallaine moodustis valgeaine sees või vtsakeste seinas – rakud ei migreerunud, tekitab krampe Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke,müeliniseerumine, apoptoos) On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid kokku ja kihistust ei teki. Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite vahel. Arenguhäire korral dendriitide kasv ebanormaalne. Apoptoos – neuronid mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Loomulik rakusurm – „suitsiidiprogramm“. Toimub ka enne sündi. Kui rakk tahab ellu jääda siis tal on vaja neurotroopset faktorit, mis toimub sünapsites.
annaabi.ee 
