Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuhjerannikud" - 5 õppematerjali

kuhjerannikud – valdava settematerjali transport ja akumulatsioon (ümbersettimine). Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas – piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole lainepikkuse sügavusel). 19. Hjulströmi diagramm – settematerjali erosiooni(denudatsiooni)/transpordi/settimise sõltuvus terasuurusest ja voolu kiirusest 20. Maalibisemiste/varingute peamised tüübid.
Maateaduste alused
4
docx

Maateaduste alused

skaala. Koostiseline: (1)allotigeensed - settekivimi koostiskomponendid, mis pole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sinna kantud mujalt. (2)autigeensed -Mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas, või on tekkinud diageneesi käigus (3)orgaaniline aines 17. Setendite absoluutse vanuse määramise meetodid. Radioaktiivsete isotoopide meetodid. (14C meetod). 18. Setendite transport rannikuvööndis, ranniku elemendid. Lainebaas. Kuhjerannikud ­ valdava settematerjali transport ja akumulatsioon (ümbersettimine). Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas ­ piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole lainepikkuse sügavusel). 19. Hjulströmi diagramm ­ settematerjali erosiooni(denudatsiooni)/transpordi/settimise sõltuvus terasuurusest ja voolu kiirusest 20. Maalibisemiste/varingute peamised tüübid. Maalihe = varing ­ kivimassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul

Geograafia → Geoloogia
76 allalaadimist
Geograafia II kursus-Maa kui süsteem
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud. Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine:

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp)

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? § Ränimuda § Punane savi § Karbonaadid § Lubimuda Ablatsioon​ – liustiku aurumine või sulamine Liustikujää​ – hästi kokkupressitud firnide hulk Firn​ – killustunud teralumi Orvand​ on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog​ – pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini. -kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut. -kui liigutatavat settematerjali on piisavalt, võivad piki rannikut transpordil kujuneda maasääred e barjäärsaared ja nende ja ranna vahele laguunid.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun