(kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla ± TEHNORANDLA hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.) (sadamad, promenaadid, kunstrannad, muudetud loodusliku dünaamikaga randla. tehiskaitserajatised jne) Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga kuhjerandlad; tehnorandla puhul võib tegu olla nii kuhje- kui kulutusrannaga. Randlate kaitse meetodid: passiivsed ja aktiivsed. On jõutud arusaamisele, et tuleb randasid kaitsta looduslike analoogidega näiteks panka võib seinaga kaitsta. Passiivsed:; tuuakse midagi, mis kaitseks randa ja tõkestaks lainelööke (nt tetrapodid, buunid, seinad ja müürid, lainemurdjad) Passiivsed on igasugused seinad, sadamate juures pannakse terapoodist
8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Tõus ja mõõn, kas on järsk- või laugrannik, 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul - lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, purustavad ja kannavad ära setteid. Tekivad rannapangad või suure kaldega nõlvad. Need on kulutusrandlad. b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik.
setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk rannapangad (murrutuspangad) või suure kaldega nõlvad. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Jämedam materjal jääb järsaku jalamile paigale (lava). Iseloomulik rannajoone muutumine sirgemaks ehk õgvenemine, mis toimub väga pika aja jooksul. Laugrannikutel (kuhjav) on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sinna moodustuvad kuhjunud materjalist rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Veel võib seal leiduda rannabarrid veealuseid laugeid valle. Kaugemal luited. Ajuvesi vesi tuleb peale; paguvesi vesi taandub
soojenemise tõttu esinevad üleujutused, põllumajandus, ilmastik, tektooniline liikumine, jäätumine. 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad, sest veekogu muutub järsku sügavaks ja lainetusesttingitud vee liikumine põhjani ei ulatu, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. b. Laugrannikul ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Lainetusest tingitud vee liikumine ulatub veekogu põhja juba kaugel rannajoonest, veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja, kaotavad lained energiat ja rannajoone lähedal on neil jõudu vaid setete liigutamiseks. 10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Tuule mõjul hakkavad veeosakesed liikuma mööda ringikujulist trajektoori(trajektoori ringi diameeter väheneb sügavuse suunas). Rannajoonele
annaabi.ee 
