Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad
MIS ON LIIGESTATUD RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA. MISSISSIPI, BRASIILIAS AMAZONASE DELTADTASANDIK LIMAANRANNIK LIMAANID ON LEHTRIKUJULISED LAHED, MIS ON TEKKINUD JÕE- SUUDMETE ÜLEUJUTAMISE TÕTTU. JÕEL ON LEHTERSUUE. ESINEB MUSTA JA AASOVI MERE RANNIKUL PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND SAKSAMAAL JA HOLLANDIS FRIISI SAARTEL PÕHJAMERE
Inversioon olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest
aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood. Tugevaid tsükloneid ja torme on nüüd rohkem ja tugevamad kui varem. Soojad talved, külmumata meri, kõrge veetase Tormide aktiivsus näib olevat kasvanud praegu, 2005, 2002, 2010. Kas just kliimamuutustest, aga ju vist. Kliimauurijad on kindlaks teinud, et talved on soojemad, jääkatet on vähem, meri on pikalt külmumata. Kõige tundlikumad muutustele on liivarannad. Umbes 10% maailma liivarandadest (kuhjerand) on sellised, mis laienevad veel. Ülejäänud on kas stabiilsed või juba kannatavad purustuste all. RANDADE ARENGU ISELOOM ON TIHEDALT SEOTUD KLIIMA MUUTUSTEGA. Tänapäeval on randade arengus aktiivne periood. Areng toimub hüppeliselt, milleks on vajalik erakordsete looduslike tingimuste kokkulangemine arenguks ebasoodsate, ekstreemsete tingimuste kujunemine: ERAKORDSELT KÕRGE AJUVEE TASE; TUGEV TORM VÕI ORKAAN; KÜLMUMATA RANNIKUMERI JA RANNASETTED
annaabi.ee 
