Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase,
Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad. Pea Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 ülahuulesoomust, millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus, selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust. Toitumine Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel.
maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Onu Vootele jutustas mulle, kuidas mu isa veel alles metsas elades ärritusest ja kadedusest peaaegu lõhki pidi minema, kui ta mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. ,,Me peame kiiresti külla kolima!" oli ta karjunud
Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Tänapäeval on samuti uue aja inimesed. Kõik üritavad olla mitte eesti moodi, vaid ikka välismaa moodi. Eriti avaldus see pärast NSVL lagunemist. Nagu ka Noor-Eesti loosungiks oli: ,, Olgem eurooplased aga jäägem eestlasteks!" või nagu Chalice: ,, Seikle, aga
Paljude kakuliikide hoosuled on ääristatud pehmete udemetega, mis muudavad nende tiivalöögid peaaegu hääletuks. Häälekas lendamine segaks kakku saagijahil, sest ta ei kuuleks näriliste tasast krõbistamist. Toitumine Kui kakk on lõpuks saagi tabanud, tassib ta selle tavaliselt puu otsa, enne kui sööma hakkab. Kakkudel on suur suu ning enamik liike suudab hiire või väikese linnu korraga alla kugistada. Suuremat saaki söövad nad nii nagu päeval tegutsevad röövlinnudki: rebivad oma kõvera noka ja tugevate küüniste abil lihatükke lahti. Mõned Aafrikas elavad kalakakud, kes püüavad hauge ja särglasi, alustavad alati kala peast. Nad ei põlga ära ka konnasid ja krabisid. Mitmekesine toit Kakud on tuntud hiirekütid, kuid nad jahivad ka paljusid teisi loomi. Osa liike on
Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored. Järelikult toob koorte eemaldamine naerukajakaile tõepoolest kasu. Kuid samas täheldas uurija, et kajakad ei eemalda koori millegipärast mitte vahetult peale koorumist, vaid alles mõne aja pärast, siis, kui poja sulestik on muutunud kohevaks. Tinbergeni vaatlused näitasid, et seni kuni poja udusuled on veel tuppedes, on teda kerge alla kugistada, ja naaberpesade kajakad ei jäta seda võimalust naljalt kasutamata. Sel hetkel pesa juurest lahkuda on järelikult riskantne. Kui poja sulestik on aga juba kohev, ei saa naabrid tema neelamisega enam hakkama. Järelikult on munakoorte eemaldamisel ka oma hind, sest see jätab pojad mõneks hetkeks kannibalistlike kalduvustega liigikaaslaste eest kaitseta. Kujutame sedagi situatsiooni graafikul (joonis 4.2). Antud näites väheneb munakoorte
on nüüd osutunud eraldi liigiks Natrix astreptophora) ja Aasias kuni Mongooliani. Ta on ainus roomaja hariliku rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis o Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on (eriti areaali lõunaosas) ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Nastikud püüavad aktiivselt saaki hommikuti ja õhtuti, kasutates keelt ja ka Jacobsoni elundit.Saaklooma tunnevad nad ära põhiliselt liigutuste järgi. n ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel,
annaabi.ee 
