Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari.
proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke
c) Retseptor - on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nad paiknevad nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. d) Sünaps - Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakti kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Sünaps koosneb mediaatoripõiekestega varustatud presünaptilisest
Katsetused on andnud teavet veekaotusest higistamisel. Veekaod vähenevad märgi riideid kandes 2,5 korda ja varjus olles 1,5 korda. Seega saab ka päästevahendis niiskeid riideid ja varju kasutades vähendada tunduvalt veekadu organismist. See kadu võib olla küllalt suur: temperatuuril 40-520C ja suhtelise niiskuse juures 80-96% kaotab inimene esimese ööpäeva jooksul 2300-3200ml vett. Higistamisega on seotud ka teine elutähtis funktsioon: vere, plasma ja kudedesisese vedeliku püsiva soolsuse hoidmine. Sama tasakaalu aitavad hoida ka neerud, mis isegi algava veevaeguse tingimustes jätkavad tööd, et tagada soolade nõutav kontsentratsioon. Neerude töö lakkamisel tõuseb soolade kontsentratsioon hüppeliselt mõjudes esmajärjekorras kesknärvisüsteemile ja seejärel siseorganitele. Päästevahendis suurendab vee nägemine ja vee lõhn subjektiivset janutunnet. Mere-vee
annaabi.ee 
